Riigid meelitavad peidus maksuraha koju

Ühelt poolt kannustab poliitikuid valijate meelepaha, mis Panama skandaalist uut püssirohtu sai. Teisalt karmistuvad rahvusvahelised seadused, kui maailma riigid püüavad koostöös maksudest kõrvale hoidmist ohjeldada. Laiem eesmärk on üks – saada see raha oma riigi eelarvesse, kirjutab Bloomberg.

Vähemalt paberil oleks potentsiaal suur – Oxfami uuringu järgi läks 2014. aasta arenevatest riikidest kasumeid maksuparadiisidesse 638 miljardi dollari väärtuses, mis tähendab saamata maksutulu vähemalt 172 miljardit. Austraalia kaotas ettevõtete kasumitest maksuparadiisidele ca 19 miljardit dollarit, mis tähendas laekumata makse vähemalt 5 miljardi dollari väärtuses.

Sellele reageerides kavatseb Austraalia valitsus rahvusvahelistele suurfirmadele, mis oma kasumid Austraaliast välja viivad, kehtestada 40% nn mujale juhitud kasumite maksu. See hakkab kehtima 2017. aasta juulist ning puudutab ettevõtteid, mille globaalselt turul saadud tulu on üle miljardi dollari.

USAs lubab vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump maksustada riiki tagasi toodud kasumid 10%ga. Praegu kehtib 35% ettevõtte tulumaks, samas kui välismaal teenitud kasumid on seni, kuni raha pole USAsse toodud, sellest maksust vabad. Piiri taga redutab vähemalt kaks  triljonit dolarit.

Nobelist Joseph Stiglitz on kritiseerinud Apple’i maksude planeerimist, kus suur osa kasumist on suunatud välismaal asuvasse suhteliselt väikesesse üksusesse, ja nimetanud seda petmiseks. Apple pareerib, et mingit pettust ei ole – Iirimaal on kõik nõutud maksud makstud.

Leke oli äratuskell

„Tegemist on ühe suurima probleemiga rahvusvahelistes suhetes, riigid tahavad mingitki kontrolli maksubaasi üle, mis nad arvavad oma riigi maksubaasi olevat,“ ütles endine Portugali rahandusminister Jorge Braga de Macedo, kes on praegu Ontaroios asuva Rahvusvahelise Juhtimisinnovatsiooni Keskuse teadur. Panama leke tõi avalikuks, kui ulatuslikult ettevõtted ja jõukad isikud maksuparadiiside võimalusi kasutavad. Avalik meelepaha sundis poliitikuid tegutsema. „See oli äratuskell, et riigid midagi ette võtaks. Võti on läbipaistvuses. Muidu maksavad makse ainult lollid,“ ütles Macedo.

Türgi rahandusminister Naci Agbal ütles agentuurile Bloomberg, et G20 riikide ühisalgatuse eel kehtestavad paljud riigid praegu reeglid, mis võimaldaks nende kodanikel enne 2018. aastat oma välismaal peidus vara koju tagasi tuua. Türgi on pakkunud ajutiselt võimalust raha maksuvabalt riiki tagasi tuua.

G20 riigid ning Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD on eest vedanud mitme kokkuleppe sõlmimist, mis tihendavad riikide vahel infovahetust nende kodanike varade üle teistes riikides. Samuti püütakse kõrvaldada erisusi eri riikide maksuseadustes, mida ära kasutades on võimalik maksude maksmisest üldse kõrvale hiilida. Need kokkulepped jõustuvad aastatel 2017 ja 2018. Septembri algul Hiinas kohtuvad G20 liidrid peaksid ootuste järgi need uuesti üle kinnitama.

Maksuamnestiad on andnud riigiti erinevaid tulemusi – Brasiilias näiteks on reageeritud loiult. Indoneesias toodi maksuamnestia välja kuulutamise järel kahe nädalaga riiki tagasi 3,7 triljonit ruupiat ehk 280 miljonit dollarit. Siht on 560 triljonit ning amnestia kestab 2017. aasta märtsini. Argentiinas rehkendatakse, et amnestia toob riiki tagasi 100-150 miljardit dollarit.

Brüsseli mõttekoja Bruegel juht Guntram Wolff on pigem skeptiline selles suhtes, palju taoline globaalne koostöö maksuparadiiside pitsitamiseks tegelikku tulemust annab. „Tegelikult ei ole riikide vahel mingeid tugevaid instrumente, mida kasutada saaks ning kus Hiina, Euroopa, Brasiilia ja Türgi ametivõimud üksteisele täiesti ausalt silma vaataksid.“