Pärast üle aasta kestnud arutelusid leppisid Eesti, Läti ja Leedu eile kokku Rail Balticu raudtee projekteerimise, ehituse ja tööjaotuse põhimõtted. Rail Baltic Estonia juhatuse liige Indrek Orav nimetas seda läbimurdeks.
- Raudtee-ehitus Foto: Andras Kralla
Orav rääkis
Vikerraadio saates "Uudis+", et eilsel RB Raili nõukogu kohtumisel pandi paika järgneva kümne aasta põhimõtted. Kui kolm riiki kahe aasta eest aktsionäride lepingu sõlmisid, nähti Orava sõnul ühisettevõttele ette veel suuremat rolli, see pidi tegema peaaegu kõik suuremad hanked. Nüüd aga on otsustatud, et suur osa teemasid jääb riikide enda otsustada. See puudutab kohalikke objekte nagu reisiterminalid, kaubajaamad, depood ning ka raudtee enda ehitust kuni liipriteni välja.
"Selles mõttes on see hea sõnum, et kuigi hanked tulevad rahvusvahelised ja summad on suured, osaleda saavad kõik firmad, mitte ainult Eesti omad, on see siiski ka Eesti ehitajatele kindlasti hea uudis. Kõik, kes kvalifitseeruvad, on piisavalt suured ja kogenud, saavad neis hangetes osalda," vahendas
ERRi uudisteportaal Orava Vikerraadios räägitut.
Orav kommenteeris ka raudteele ette jäävate maade ostu teemat, mida tema sõnul on kahetsusväärselt hakatud käsitlema sundvõõrandamise võtmes. "Tegelikult on protsess teistsugune - üle 90 protsendiga kinnisvaraomanikest jõutakse kokku vabatahtlike läbirääkimiste käigus, pakutakse kokkuleppelist hinda. Ainult üksikutel juhtudel tuleb kasutada seadusest tulenevat võimalust läbi kohtu sundvõõrandada," sõnas ta.
Majandusministeeriumi andmetel kavatseb RB Rail kuulutada lähiajal välja uue juhatuse liikme konkursi, sest ühisettevõte vajab rolli suurenemise tõttu rohkem töötajaid.
Seotud lood
Juba 10 aastat tagasi valiti välja Rail Balticu parimaks lahenduseks Tallinna-Tartu-Valga trass. Teadmata asjaoludel vahetus see ühel hetkel Pärnut läbiva trassiga ja niisugune lahendus tuleb peatada, kirjutab emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar.
Kuigi viimase kolme aasta jooksul on Rail Balticu tulevases trassikoridoris saanud uue omaniku üle saja kinnistu, ütlevad maaomanikud, et oleks trassist teades tehingu parema meelega tegemata jätnud.
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.