• Jaga lugu:

    Rail Baltic nörritab metsaomanikke

    Kuigi viimase kolme aasta jooksul on Rail Balticu tulevases trassikoridoris saanud uue omaniku üle saja kinnistu, ütlevad maaomanikud, et oleks trassist teades tehingu parema meelega tegemata jätnud.

    Riigil on plaan, aga pole veel maadki, kuhu raudteed ehitada.

    Aivo Mündel,
    OÜ Priimo Mets osanik ja juht
    Äripäev teeb ülevaate, millistele ettevõtetele kuulub Rail Balticu trassil kõige rohkem kinnistuid (vaata edetabelit allpool) ning kes on ostnud enim kinnistuid alates ajast, kui trassikoridor oli juba üldjoontes teada ehk oli selge, et tulevane raudtee neid suure tõenäosusega mõjutab. Aktiivsusega maade ostmisel torkavad silma metsafirmad.
    Kuigi on spekuleeritud, et Rail Balticu trassile jäävate maadega käib kõva hangeldamine ning nupumehed püüavad muidu ebahuvitavaid maatükke kokku osta lootuses neid riigile edasi müües hõlptulu teenida, välistab maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal selliste plaanide perspektiivikuse.

    Rail Balticu pikkus Eestis on 210 km.

    350 meetri laiuses koridoris on raudtee ja selle äärse kaitsevööndi jaoks ette nähtud 66 meetrit.

    66 meetri laiuses trassikoridoris on metsamaad 850 ha, millest u 300 ha on eraomandis.

    Kokku on Rail Balticu trassikoridoris 814 kinnistut.

    Üle 100 kinnistu neist on vahetanud viimase kolme aasta jooksul omanikku.

    563 trassikoridori jäävat kinnistut on eraomandis, 162 kinnistut riigiomandis, 87 kinnistut kohalike omavalitsuste käes ja 2 kinnistut avalik-õiguslikus omandis.

    „Äralõige ühest kinnistust tuleb umbes üks hektar. Selle ühe hektari peale äriplaani üles ehitada ja suurt tulu teenida pole reaalne. Riigil on huvi ainult trassikoridori vastu. Maaomanikult krunditakse vajaminev maatükk välja, nii et tema enda pind ei pruugigi väheneda. Või tehakse tema maast kitsas äralõige, mille riik hüvitab. Siin ei saa rääkida eriti suurtest summadest või suurest tulust, mida loota riigi hüvitisest,“ purustas Krinal spekulantidest nupumeeste lootused.
    Ta selgitas, et ümberkruntimisega on võimalik saada oma kinnistu väärtuses riigimaad ehk sisuliselt pikendada endist maatükki ära võetud tüki võrra teisest otsast. See, et omanikult ostetakse ära kogu maa, on pigem erand väga väikeste kinnistute puhul.
    „Kui äralõige tekitab kahele poole raudteed kolmnurgad, millele ei jää iseseisvat kasutust, tuleb riigil kaaluda terve maatüki ostmist. Kui mõistlikke kokkuleppeid ei saavutata, jääb sundvõõrandamise variant, riik ei pea selleks poolt valda maad kokku ostma, et raudteed teha,“ ütles Krinal.
    Oleks teadnud, poleks ostnud
    Suurimad maaostjad Rail Balticu trassikoridoris on olnud metsafirmad, kes on ostnud maid kokku nii eraisikutelt kui ka teistelt ettevõtetelt. Krinali sõnul avaldavad eraomanikele suured metsaettevõtted üle Eesti pidevalt väga suurt survet metsade müümiseks, sõltumata Rail Balticu trassist.
    Foto: maa-amet
    Kuna erilist tulu pole metsafirmadele trassile jäämisest loota ja enamus tõdeb, et ise metsa harides teeniksid nad aastate pärast metsa müües või maha võttes märksa suuremat tulu, on trassikoridori maa ostmine olnud pigem kesine diil, mille oleks võinud ka tegemata jätta.
    Ometigi ei ütle keegi, et oleks plaanitavale raudteetrassile jäävat maad ostes (Äripäev tegi väljavõtte omanikevahetustest alates 2014. aastast) teadnud, et sinna raudtee tuleb.
    Metsaomanikud ütlevad, et tegelikult pole ju praegugi 100 protsenti kindel, kas nende metsast ikka hakkab raudtee läbi minema ja seetõttu pole mõtet ka ennatlikult tehinguid tegemata jätta. Samas märkis Krinal maa-ametist, et kui metsa võetakse maha üksnes 66 meetri laiusel raudtee trassi ribal, puudutab see siiski pea kõiki 650 eraomanikku, kelle maa on ka 350 meetri laiusel trassi nihutamisruumil.
    Kõik metsafirmad, kellega Äripäev suhtles, kinnitavad, et Rail Balticu trass mõjutab tugevalt nende plaane trassile jäävate maatükkidega.
    "Loodan, et see pole kahjumlik"
    Kui Raplamaal tegutseva OÜ Priimo Mets juhataja Aivo Mündel on info nappuse tõttu riigi peale pahane, siis kõige leplikum on Pärnu mees Runo Ruubel, kes ütleb, et trassi on ju vaja ja eks natuke tuleb lõivu maksta. Ta kuulub nii OÜ Eremka kui ka mullu tubli metsakasvataja tiitliga pärjatud OÜ Karo Mets juhatusse. Kummalgi metsafirmal on kaks maatükki Pärnu- ja Raplamaal, mis jäävad Rail Balticu trassikoridori.
    „Ma ei ole selle trassi pärast väga pessimistlik, et ta rikub mu elu täitsa ära. Metsamaad ju müüakse ikka. Kui need maad kompenseeritakse, saab jälle uued asemele osta,“ ütles Ruubel. Tema ettevõtted on riigiga juba läbirääkimisi pidanud ja Ruubel loodab, et koos leitakse rahuldavad kompromissid.
    „Nad pakuvad päris palju lahendusi – ostavad välja, vahetavad, mõõdavad ümber, annavad riigimetsast asemele. Oleme rääkinud seni vaid põhimõtetest ja meie eelistustest, kuid pole hinnani veel jõudnud. Ma loodan, et see pole kahjumlik, kui see on tulus, siis on tore. Eks ilmselt mõni on üht ja mõni teist. Saame hakkama,“ lausus ta.
    "Riik on ebausaldusväärne partner"
    Raplamaal toimetav Aivo Mündel ettevõttest Priimo Mets ütleb, et kõige hullem on see, et pole välja töötatud hüvitamismehhanismi, et aru saada, kuidas täpselt toimub hüvitamine, mis on hindade alus, rääkimata ajast ja välja maksmise korrast.
    „Riik on väga ebausaldusväärne partner. Kuna looduskaitseliste piirangutega kinnistute kokkuostmisel on küll lepingud sõlmitud, aga raha nende ostmiseks on väga piiratud hulk, mistõttu on ootejärjekord 8-10 aastat. Kui riik nüüd tuleb rääkima, et ostab Rail Balticu aluse maa välja, võib tekkida senist kogemust arvestades sarnane olukord, et raha kättesaamine omanikele võib viibida,“ rääkis ta.
    Küsimusele, kui ta oleks teadnud maad ostes (tänavu jaanuaris ja 2015. aasta septembris), et need jäävad Rail Balticu trassile, kas oleks ostmata jätnud, vastas Mündel: „Loomulikult, see tekitab tüli ja arusaamatust.“
    "Ma loodan, et see pole kahjumlik," ütleb metsaettevõtete omanik Runo Ruubel Rail Balticu mõju kohta. Foto: Ago Tammik
    „Riigil tuleks alustada sellest, et mõelda välja, kuidas vajalik maa omandada ja alles siis tegeleda muude plaanidega. Meil on alustatud vastupidi: on plaan, aga pole veel maadki, kuhu raudteed ehitada. Keegi ei ehita ju enne maja, kui veel krunti pole. Selles mõttes on nüüd küll valesti lähenetud,“ ütles Mündel.
    Ta lisas, et kui neil on korralik metsamassiiv, mille keskelt läheb trass läbi, siis on ka ülejäänud metsa raske majandada ja selle väärtus kahaneb.
    Hea kogemus tehingust riigiga
    Rail Balticu trassikoridoris 12 maatükki omav Eesti suurim erametsaomanik, soomlaste Tornator Timberlandi kontserni kuuluv Tornator Eesti OÜ on ostnud 10 trassile jäävat kinnistut valdavalt 2015. aastal ning ettevõtte juhataja Riido Rosin ütles, et kuna neil on üle 5000 katastriüksuse, siis trassialuste maade pärast nad eriti pead ei murra.
    „Meie plaanidele on trassil kindlasti mõju olemas,“ ütles Rosin ja rääkis, et kui trass hakkab lõikama läbi neile kuuluva maa, mis ülejäänud osas neile alles jääb, siis see on neile pigem negatiivne, aga igat maatükki peab vaatama eraldi, millised tulevad ligipääsud oma maale jne.
    „Metsa majandamise mõttes mõjutab see meid kindlasti negatiivselt, aga kui riik kompenseerib seda paremini kui tühipaljast metsamaad, arvestades muid turuväärtusi, ei pruugi see võõrandamistehing meile kahjulik olla,“ lausus ta.
    Rosin märkis, et nende varasemate kogemuste põhjal maid riigile võõrandades on olnud riigi arvutused kasvava metsa väärtuse kompenseerimisel on päris head, seega on nad tavaliselt võõrandanud maa koos metsaga, mitte otsinud ise võimalusi raiumiseks.
    Ta ütles, et metsa majandajana tasuks maad osta ikka pigem sinna, kuhu Rail Balticu trassi ei tule. „Osta kokku ja vaadata, kuidas ruttu võimalikult palju kallimalt edasi müüa, pole päris meie tegevus,“ sõnas Rosin.
    Suuremad ostjad
    Ettevõtted, kes on omandanud viimasel kolmel aastal Rail Balticu trassikoridoris enim kinnistuid:
    Eesti suurim erametsaomanik Tornator OÜ on ostnud juurde 10 kinnistut ja omab RB trassikoridoris kokku 12 kinnistut Rapla- ja Pärnumaal.Kinnisvarafirma Insalko Baltic OÜ on omandanud 7 kinnistut Rae vallas Kullese teel. Ettevõte omab RB trassikoridoris kokku 12 kinnistut. Lisaks on firma omaniku Raimu Tali nimel veel 15 kinnistut samas piirkonnas RB trassikoridoris.AmEst Haldus OÜ, mis on asutatud 2015. aastal, on RB trassikoridoris omandanud 4 kinnistut erinevates valdades Raplamaal.

     

    Riik hüvitab eraomanikele kasvava metsa väärtustEramaaomanikud võivad raiuda metsa enne, kui riik raudteetrassi alla jääva maa omandab, või müüa maa riigile koos metsaga. Viimasel juhul hüvitatakse kasvava metsa väärtus ning metsaraie lahendab majandusministeerium.

    Rail Balticu trassikoridori laiusega 66 m jääb ligikaudu 850 ha metsamaad, millest ligikaudu 300 ha on eraomandis ning ülejäänu riigiomandis ehk RMK halduses.

     Merje Krinal
     Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja
    .

    Euroopa Liit langetas Rail Balticu rahastamisotsuse 2015. aastal.

    Eesti riigi huve Rail Balticu rajamisel esindab riigifirma Rail Baltic Estonia OÜ (RBE), mille juht on Indrek Orav.

    RBE omab kolmandikku lätlanna Baiba Rubesa juhitavast Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõttest AS RB Rail, mis asutati 28. novembril 2014. RBE ülesanne on kaardistada huvigrupid, tellida analüüse ja korraldada tasuvus- ning eeluuringuid.

    Rail Balticu 350 meetri laiuses trassikoridoris on ette nähtud raudtee ja selle äärse kaitsevööndi jaoks 66 meetrit, mis piiratakse umbes 35 meetri pealt aiaga.

    Kahel pool kavandatavat raudteemaad on 142 meetri laiune nihutamisruum, et võimaldada projekteerimise käigus vajalikke täpsustusi.

    Kõik maakonnaplaneeringutes märgitud kinnistud ei pruugi pärast eelprojekti valmimist (2018. a märtsiks) enam raudteemaale jääda.

    Raudtee kaitsevööndis väljaspool aiaga piiratud ala võib edaspidi toimetada (ehitada, ladustada jne) vaid eriloaga.

    Allikad: railbaltic.info, maa-amet, Äripäev

    .
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Change näitas 2021. aastal võimsat kasvu
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.