LHV trügib tihedale turule

„LHVst saab paljude Eesti inimeste jaoks kodupank,“ lausus LHV jaepanganduse juht Andres Kitter pressikonverentsil Endover kinnisvara uues kortermajas.

Kitteri sõnul on pangas praegu üle 100 000 kliendi, neist 80 000 on erakliendid. Kui seni on pakutud eraklientidele hüpoteegi tagatisel laenu, siis nüüd võetakse ette eluasemelaenu pakkumine. Kitteri sõnul on paljud kliendid küsinud selle toote järele ning andnud teada, et koliksid siis LHV panka üle, kui saaksid sealt ka kodulaenu võtta.

„Meie kodulaen eristub selle poolest, et kliendid saavad laenu erakorraliselt tagastada ilma selgituste või tagatisteta,“ lausus Kitter ja lisas, et ka maksupuhkusega ollakse paindlikumad.

Kitteri sõnul LHV agressiivsesse hinnalahingusse astuda ei kavatse, sest ollakse siiski äriettevõte, mis on börsil. Samas soovib pank pakkuda konkurentsivõimelist hinda.  „Tagame aktsionäridele ja investoritele rahulolu ja piisava tootluse - see võib tähendada seda, et jätame mõne tehingu tegemata, kui tootlus ei vasta eesmärkidele,“ lausus Kitter aktsionäridele.

Laenude finantseerimiseks plaanitakse kasutada olemasolevat hoiustebaasi. „Hoiustebaas on kasvanud tugevalt, hoiused ületavad laene 200 miljoni euro ulatuses. Me ei kaasa erifinantseerimisliine väljaspoolt panka,“ märkis Kitter ja lisas, et kodulaenu raames uut aktsiaemissiooni ei tehta ning võlakirju turule ei tooda.

Kodulaenu maksimumajaks saab 30 aastat ja omafinantseeringu suuruseks 15% - intress kujuneb vastavalt turule. Kuigi Kitter märkis, et enamasti laen nii kaua ei kesta, sest inimesed vahetavad vahepeal elukohta või lihtsalt elukorraldus muutub.

Praegu LHV kodulaenule lisaks muid tooteid – näiteks kindlustust – pank pakkuma ei hakka. Kuid tootearendus pole pangal kodulaenuga veel kaugeltki seisma pandud, vihjas Kitter. „Me ei taha olla ühegi kliendi jaoks ainult eluasemelaenu pakkuja, tahame olla kliendile kodupank,“ rääkis Kitter.

Ta lisas, et teiste pankade laene LHV üle ostma hakata ei kavatse, sest paljudel laenudel on intressimäärad sellised, mis pole pangale meeltmööda. „Suur hulk eluasemelaenudest on sõlmitud enne tänast. Intressid siis ja täna on erinevad ja nende refinantseerimise vastu meil huvi puudub,“ selgitas Kitter. Samas nentis ta, et kodulaen mõjutab nende kliendibaasi kindlasti positiivselt.

LHV investor Mikk Talpsepp oli panga plaanist kuuldes rõõmsalt meelestatud. „Otsus kodulaenu pakkuma hakata on mõistlik ja ootuspärane samm LHV-lt. See kinnitab, et LHV on jätkuvalt arenemas ja suunal suurema turuosa poole. LHV aktsionäri vaatevinklist on tegu oodatud uudisega ja panga riskitase sellest ei tõuse, sest kodulaenude andmine ei ole eriti riskantne tegevus võrreldes ärilaenudega,“ märkis Talpsepp.

Seda Talpsepp ei usu, et LHV hakkab kiiresti kodulaenude turuosa haarama. „Konkurents kodulaenude andmises on tugev, kuid mõneprotsendilise turuosani jõuab LHV ilmselt suhteliselt kiiresti,“ nentis Taplsepp.

Aktsionäri ja LHV panga nõukogu liikme Heldur Meeritsa sõnul on eluasemelaen elust enesest pärit vajadus - kliendid küsivad. „Ka on LHV hoiuste mahud kasvanud piisavalt suureks, et finantseerimisbaas on olemas. Mingeid väga erilisi riske ei oska siit näha, pangal on piisavaid kogemusi laenamisel,“ märkis Meerits.

Pangad on väljastanud Eesti elanikele eluasemelaene septembri alguse seisuga kinnisvara tagatisel 6,2 miljardi euro eest. Turg on väike ning konkurentide vahel võib rebimiseks minna. Ometi reageerivad konkurendid LHV uudisele külma rahuga.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul nende pank konkurentide tegemisi ei kommenteeri. Nordea panga laenutoodete juht Ivika Pääsuke- Kästik märkis, et nemad igati tervitavad konkurentsi. ”Nordea on olnud tugev ja konkurentsivõimeline kodulaenu pakkuja turul juba pikemat aega ning LHV on meie jaoks nagu iga teine Eesti turul konkureeriv ja toimetav pank,” märkis Pääsuke-Kästik.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Ainar Leppäneni sõnul soovib ka SEB üksiku toote asemel pakkuda oma kliendile terviklahendust. „Seisame selle eest, et pangateenusel oleks selge ja läbipaistev hind, seetõttu tervitame konkurentsi suurenemist turul, sealhulgas eluaseme laenuturul,“ sõnas Leppänen.

Ta lisas, et klientide lojaalsus toetub tavaliselt enamale kui ühe toote pakkumisele. Samuti andis ta mõista, et klientide võimaliku kaotuse pärast nad muret ei tunne. „Selle aluseks on kliendi-panga vaheline suhe: kas pank suudab pakkuda kõiki klienti huvitavaid lahendusi, kas pank tunneb oma klienti, on temaga koos olnud headel ja keerulistel aegadel,“ märkis Leppänen. Tema sõnul on pangandusturul teinud keegi sooduspakkumisi igal ajahetkel alati, praegugi teeb seda mitu panka - see on tavaline konkurentsisituatsioon.

Ärikinnisvaraga tegelev ettevõtja Viljar Arakas märkis Äripäeva konverentsil Äriplaan, et kinnisvaraturul on pakkumispidu, uusi kortereid on laos ette ehitatud aasta jagu ja büroopindasid kolme aasta jagu. Ta andis mõista, et kuigi eelmise buumi tipp pole veel käes, siis pole sellest palju ka puudu. Järgmise aasta stsenaarium kinnisvaraturul sõltub Arakase hinnangul eelkõige sellest, kas tuleb suurem majandusšokk või ei tule.

Heldur Meeritsa sõnul on aga Arakase seisukohale lisaks turul ka teistsuguseid arvamusi liikumas. „LHV otsus puudutab eluasemelaenu huvilisi, mitte arendajaid. Olukorras, kus intressimäärad lähemas tulevikus jäävad madalaks ning inimeste sissetulekud jätkuvalt kasvutrendis, on üksnes LHV kätes, et eluasemelaenud oleksid normaalne osa laenuportfellist,“ märkis Meerits.

Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud jäi Arakasest veidi erinevale arvamusele. Ta märkis, et kinnisvaraturu tervis on praegu hea ja tasakaalus. „Kodulaen on kütus kinnisvaraarendajate mootorile, mis hoiab ratta pidevalt pöörlevana. Enamik inimesi soetab kodu laenu abil. Nõudlus ja pakkumine on suuresti tasakaalus. Arendatakse palju, kuid see kõik ostetakse ka ära. On erinevaid võnkeid, kuid turg on üldiselt tasakaalus,“ rääkis Laud.

Kinnisvaraturu ja kodulaenu arenguid soosivaid tegureid on tema sõnul kokku kolm. Esimene neist on 20 aasta suurim tööhõive. „Inimesed, kes tahavad tööd teha, neil on töökoht olemas. Tööandjad on positsioonis, kus nemad valikuid teha ei saa, töövõtja teeb valikuid,“ rääkis Laud ja lisas, et see paneb omakorda surve palkade kasvule. „Palkade kasv on kohati ületanud kinnisvarahinnakasvu. Üks ruutmeeter pole inimeste jaoks kallinenud paari aasta taguse ajaga võrreldes,“ rääkis Laud.

Laud prognoosis ka kinnisvaraturu jätkuvat kasvu. „Kinnisvaraturg on Eestis on Tallinna-põhine. Tallinn kasvab elanike arvult, üldine elamufond amortiseerub kiiremini kui see, mida juurde toodetakse,“ rääkis ta ja leidis, et nõudlus kinnisvaratoodete järele jääb püsima.