Valitsus turgutab majanduse asemel sotsiaaltuge

Järgmise aasta riigieelarve nimetas Taavi Rõivas kasvueelarveks, mis võiks panna meie majanduse kasvama. Seni on aga kulutused majandusse püsinud viimastel aastatel pea muutumatuna.

Tsitaadid riigieelarvete üleandmistelt riigikogus.

2017 – Taavi Rõivas: „Ma nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigi efektiivsust.“

2016 – Taavi Rõivas: „Andsime teile üle läbimõeldud ja vastutustundliku eelarve, mis muudab Eesti inimeste elu paremaks. Eelarve, mis tagab julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu kõigil, lastest kõige väärikamateni.“

2015 – Taavi Rõivas: „Eelarvet koostades lähtusime sihist kasvatada Eesti inimeste kindlustunnet. See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu. See tähendab teadmist, et rahaasjad on korras. See tähendab garanteeritud julgeolekut. Hea riigikogu, valitsus andis teile üle kindlustunde eelarve.“ 

2014 – Andrus Ansip: „Tuleva aasta riigieelarve on koostatud mõõduka ettevaatlikkusega. Eelarve on sotsiaalselt vastutustundlik: me aitame neid, kes kõige enam abi vajavad. Eelarve vaatab ettepoole: me jätkame olulisi haridusreforme, panustame riigikaitsesse ja hoiame oma riigi rahanduse korras.“

2013 – Andrus Ansip: „Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui ka kindla teadmisega, et tuleviku arvel elada ei saa.“

2012 – Andrus Ansip: "See on eelarve, mille aluseks on ühtlasi nii maailmamajanduse reaalsus kui ka kevadel valijatele antud lubadused. See on konservatiivne eelarve. See on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve."