Valitsus turgutab majanduse asemel sotsiaaltuge

Septembri lõpus 2017. aasta eelarvet tutvustades ei olnud Rõivasel veel päris täpset plaani, kuidas majandus kasvama panna, sest neid ettepanekuid loodab ta veel sel kuul saada oma majandusarengu töörühmalt. Seni on majanduskasvu edendamiseks esile toodud tuleval aastal langevad tööjõumaksud ja loodav suurinvestori toetus.

Riigikogule riigieelarvet üle andes ütles Rõivas, et majanduskasvule hoo andmiseks investeerib riik suurte taristuprojektide kõrval oma inimestesse. Kvaliteetse hariduse kõrval on olulisel kohal tööturukoolitused ja tasemeõpe, et meil oleks ka tulevikus majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijaid. Samuti peaks kaasa aitama töövõimereform, millega aidatakse tööturule piiratud töövõimega inimesed.

Viimase viie aasta riigieelarvetes on jäänud kulutused majandusele peaaegu muutumatuks, samal ajal kui sotsiaalsele kaitsele kulutab riik tänavu üle 900 miljoni euro rohkem kui 2012. aastal. Praxise analüütiku Alari Pauluse sõnul räägib see sellest, et sotsiaalkaitse kulutuste prioriteetsus on eelarves kasvanud.

Eelarvel vananeva rahvastiku nägu

„Investeeringud taristusse ja ettevõtluskeskkonda on üks riigi funktsioonidest. Meie ühiskonnas ei peeta aga vähem oluliseks ka solidaarsust ja sotsiaalkaitset, mille väärtust üksnes rahas on väga raske mõõta ning seetõttu ei saa siin tootlikkuse argumenti nii üheselt rakendada,“ selgitas ta, miks ei saa võtta suurenevaid sotsiaalkulusid kui ainult riski riigieelarvele. Järgmiseks aastaks on rahandusministeeriumi andmetel planeeritud selles valdkonnas ligikaudu 186 miljoni euro võrra suuremat kulu.

Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe hinnangul näitavad üha suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandele seda, et Eesti on vananev ja väheneva rahvastikuga riik. Ikka veel kasvab puuetega ja erivajadustega inimeste arv ning koos elatustaseme kasvuga suurenevad ootused ka sotsiaalhoolekandele. „Ainuüksi erihoolekande teenuse, mis on üks paljudest sotsiaalhoolekande teenustest, saajate hulk on viimase viie aastaga kasvanud umbes 25 protsendi võrra. Kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 on see alla 1,3,“ selgitas Veermäe.

Sotsiaalkaitse kulutuste alla kuuluvad pensionid, maksed pensioni II sambasse ja muud toetused abivajajatele ning töötukassa kulud. Pauluse sõnul sõltub suuremate sotsiaalkulutuste positiivsus või negatiivsus seatud eesmärkidest, varasema eelarve vastavusest nendele ning üldisest majanduslikust olukorrast ehk võimalustest. Ta rõhutas, et kuna suur osa nendest kulutustest tehakse sotsiaalkindlustusmaksete arvel, on see teadlik üheskoos panustamine teatud riskide maandamiseks nagu tervis, vanus ja töötus jne.

Sotsiaalsest kaitsest rohkemgi on kasvanud kulutused valitsussektori teenustele. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on selle taga arvestuslik muudatus, sest alates 2013. aastast lisati riigieelarve seaduses nii tulude kui ka kulude poolele kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud summas 930,5 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel on edasiantavate maksude maht mõnevõrra kasvanud.

.

.