Pere Leiva endine juht sai kriminaalsüüdistuse

Pere Leiva ammuse juhi Eero Mikenbergi sõnul ei ole ta soodustuskelmuses süüdi.  Foto: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
Marge Väikenurm • 24. oktoober 2016 • 9 min
Jaga lugu:

Ärimees Rein Kilgi endine alluv, Pere Leiba juhtinud Eero Mikenberg sai kaela kriminaalsüüdistuse, mille järgi üritas või pettis PRIA-lt toetusi välja. Asi on värskelt kohtusse jõudnud.

Kohtu all ei ole Mikenberg üksi. Peale tema on prokuratuur kriminaalsüüdistuse esitanud veel viiele inimesele. Nendest tuntuim on Lõuna-Eesti ettevõtja Egrit Viitkin, kes omab kontserni Ekso, mille ettevõtted tegelevad nii autotranspordi kui ka põllumajandusega. Figureerinud on Viitkin ka Äripäeva Rikaste TOPis.

Aastaid tagasi tehtud otsused on aga viinud mõlemad mehed septembris alanud kohtuprotsessis kesksete süüdistatavate rolli. Vähemalt nii kirjeldab nende tähtsust Lõuna ringkonnaprokurör Margus Lellep, kes vedas kaks aastat menetlust, enne kui asi kohtusse jõudis.

Viitkin ise distantseerib ennast Mikenbergist. „Ühe soetatud ettevõtte vana omaniku kaudu tutvusime. Rohkem ei taha tunda ega teada. Ei ole väga sümpaatne. Halb kogemus,“ sõnas Viitkin, nähes süüd just Mikenbergil. „Enne ja pärast seda on kõik asjad korras olnud. Nüüd on ühe inimese kiuste meid ka kusagile kistud.“

Et vastata küsimusele, miks Viitkin, Mikenberg ja teised kohtupingis istuvad, tuleb ajas tagasi minna rohkem kui kuus aastat ja mitte alustada Viitkini, vaid tema tuttava talumehe Mati Rendi loost.

Lambakasvataja Rent tahtis ehitada tapamaja. Mees müüb juba kaheksandat aastat Nõmme turul lambaliha. Selles peitub ka põhjus, miks ta tapapunkti ehitama hakkas – hoidnuks lammaste kaugetesse tapamajadesse viimiselt aega kokku. „Nüüd käi, vea ja tiri neid kusagile, kus saad tappa. Märjamaal ja kus juhtub.“

Panustas oma raha

Alguses ehitas Rent tapamaja oma rahaga. Mõne aja pärast mõistis mees, et vajab lisaraha, ning kõige mõistlikum näis põllumajandustoetuse küsimine. Teema tuli jutuks sugulase, praeguse turvafirma Skarabeus Julgestusteenistus omaniku Ivar Lahiga, kes tänu töötamisele Rein Kilgiga teadis toetuste küsimisega sina peal olevat Eero Mikenbergi. Lahi viis mehed kokku.

„Kokkusaamine käis bensujaamas,“ meenutas Rent esimest kohtumist Mikenbergiga. „Rääkisime ja … jutt oli, et tal on PRIAs käsi sees, saab aidata. Esimese asjana tuli talle raha anda, muidu ta midagi ei liigutanud.“ Rent andis enda sõnul Mikenbergile 30 000 krooni ehk üle 1900 euro.

PRIA oli kostnud, et toetust ei saa, sest Rendil pole piisavalt loomi. „Toona oli sada lihaveist ja nelisada lammast. Mikenbergile antud raha ma tagasi ei saanud,“ lausus Rent.

Mõne aja pärast võttis Mikenberg temaga ühendust, teatades, et toetus on käes. „Küsisin, kuidas sa nüüd said? Vastas, et oma firma nimele. Mulle on arusaamatu, kuidas ta selle oma firma nimele nikerdas,“ imestas Rent ning märkis hääletooni madaldades: „Pettis, raisk, noh!“

Tegemist on ettevõttega Gateway, mis esineb ka prokuratuuri süüdistusaktis. Gatewayd, uue nimega Togwotee TPM juhtis alla poole aasta ehk siis eelmise veebruari keskpaigani firmadematjana tuntust kogunud Raul Pint ning firma on 2014. aastast peidetud Panamale Transatlantic International Brokers Corp. kaudu. Viimasel on äriregistri andmetel seos 195 Eesti ettevõttega. Enne kui ettevõte maksuparadiisis maandus, oli Gateway omanik Eero Mikenberg.

97 281eurot määras PRIA toetust, enamikku sellest välja ei maksnud. Tagasi tahab PRIA saada 32 300 eurot.

Juhatuses, mitte omanik

Rent kuulus 2009. aasta septembrist aasta aega Gateway juhatusse. Mikenberg olevat lubanud firma Rendile müüa, kuid etteruttavalt öeldes seda ei juhtunud. „Valetas, et tal on jõle suured tehingud peal. Ei saa ikka müüa nii ja naa. Ainult pommis raha välja, muud mitte midagi,“ ütles Rent.        

PRIA määras Gatewayle järgmise aasta veebruaris 1,5 miljonit krooni ehk 97 281 eurot, milles maksis juulis 32 300 eurot. Rendi kaitsja Gennadi Kulli kirjeldusel võttis lugu Rendi jaoks ootamatu pöörde. „Mikenberg võttis selle raha välja ja Rendile raha ei andnud,“ selgitas Kull.

Rendi kasupoeg läks panka asja uurima. Selgus, et Rent ei ole mitte Gateway omanik, vaid juhatuse liige. „Ja öeldi, et see raha on juba kaks kuud tagasi välja võetud,“ lisas Kull, kelle sõnul ei teinud seda Rent. „Ta ei osanud arvutit kasutada, ülekandeid tegi alati tema kasupoeg, aga Gateways ta neid ei teinud. Vana meest lihtsalt peteti.“

Pärast PRIA otsust ei hoidnud Mikenberg Rendi väitel nõudmistega tagasi. „Hakkas raha pommimine. Ta on nihuke mees, et küsib kohe,“ ütles Rent, kes tasus Mikenbergile veel 30 000 krooni, mis teeb üle 1900 euro.

Mikenbergi kohtusaalis nägemine ajab 71aastase Rendi kurjaks. „Olen küllaltki vana, aga sportlik ja päris heas komplektis veel. Kui te näeksite seda Mikenbergi ... Õudne kuju. Olen teda paar korda seal ähvardanud, aga advokaat ütleb, et Mati, ära jama. Seitse aastat on ta mind kottinud!“

Rent endal kogu asjas süüd ei näe. „Usaldasin inimest, andsin talle raha. Tema ainult pettis ja valetas, raisk. Küsisin, et miks sa raha ei anna, see ei ole sinu oma. Mina olen ehitanud ja PRIA andis ju mulle. Ei, ta ei andnud sulle, vaid mulle, ütles ta. Ta on nihuke keerutaja, kuradi pätt eesti keeles öeldes!“ on Rent püha viha täis. „Jumal tänatud, et ühe salvestuse tegime, kui läksime raha nõudma … Olime Ivar Lahi, mina, mu kasupoeg, istusime neljakesi ja võtsime selle lindi peale. Kuna saime 1,5 miljonit krooni (ligi 100 000 eurot), siis tema tahtis miljonit (64 000 eurot).“

Sama salvestus on nüüd ka kohtuasja tõendite hulgas.

Paketi kokkupanija

Eero Mikenberg soostus alguses kommentaare jagama, kuid keset vestlust mõtles ümber. „Mina olen seitsmes episoodis projekti või nende dokumentide koostaja. Nii et mina ei ole taotlenud, vaid minu ettevõte on tegelenud selle paketi kokkupanemisega. Kaheksas on juhtum, kus olen Gateway omanik ja Gateway on ise taotlenud toetust. Minu roll piirdub sellega, et olen ettevõtte omanik,“ kirjeldas Mikenberg.

Jutt liigub Mati Rendi loole. Mikenberg rõhutab, et vastutaja on juhatuse liige, tollal oli see Rent, kes taotluse esitas. „Üldiselt ikkagi juhatuse liige tegeleb nende asjadega, omaniku side ettevõttega võib nõrgaks jääda.“

Selle, et teda enam tunda ei taheta, võtab Mikenberg teadmiseks. „Okei. Nojah. Inimeste enda interpretatsioon. Nende tundmisi ei oska ma kommenteerida,“ lausus ta rahulikult.

Mikenberg mäletab ähmaselt, kuidas ja kelle kaudu Rendiga tuttavaks sai – võib-olla oli Ivar Lahi kokkuviija. „Helistasime, kohtusime ja hakkasime seda asja ajama.“

Tõsisel toonil kirjeldab Mikenberg pikemalt probleemi lammastega – suured tapamajad ei taha väiketootja loomi vastu võtta. Pääsetee on ise tapapunkt püsti panna. Seepärast Rent küsiski, kuidas raha saada. „Mina lihtsalt uurisin, milliseid toetusi sellise tapamaja jaoks üldse eksisteerib.“

Küsimusele, mida ta lubas Rendile, kas dokumentide koostamist või midagi muud, kostis Mikenberg, et tema dokumente ei koostanud. Ta rõhutas, et taotluse pani kokku "PRIA konsulent". Milline siis Mikenbergi roll oli? „Ütleme, et know-how: kes on kirjutaja, kas üldse saab toetust ideele … PRIAs ei ole mul küll kätt sees, PRIA konsulent ei ole nende töötaja ja tal ei ole ka käppa sees kuskil.“

Rent rääkis, kuidas pidi Mikenbergile teenuse eest maksma. „Ma ei mäletagi sellist raha. Ei välistaks, aga ei oska öelda, kas andis mulle seda raha või ei. See on tema väide, aga ei tea, kas ta on seda kuidagi tõendanud,“ kommenteeris Mikenberg. Miljonit krooni polevat ta kindlasti ihaldanud. Absurdne väide, sõnas Mikenberg.

Karl Liivapuu, Eero Mikenbergi tuttav

Mikenbergi põhitegevus oli eurorahade väljaajamine, kojutoomine ja nendega opereerimine. Sellega ta isand Kilgi juurde tuli.

„Mercedes-Benzi aktsionär ei saa toetust, vaid firma,“ kõlas tema korduva mõttega vastuväide.

Kui mainida, et Rent ei ole enda sõnul toetusest ühtegi senti näinud, uuris Mikenberg küsimuste arvu kohta. Ajakirjanik selgitas, et kokku on kaheksa episoodi, jutuks on alles esimene. „Okei. Nojah. Siis teen ettepaneku, et ootame kohtulahingu lõpu ära ja siis saab kommenteerida.“

Aga siiski. Kuidas Rent Mikenbergi firmasse juhatusse sai? „Viisakas on küsida seda Mati Rendilt," vastas Mikenberg. „Vaidlus käib kohtus,“ jätkas ta. „On segane lugu, seda ma tunnistan. Mina polnud tapamajas käinud. Mina ei teadnud, mis seal on või mida pole. Lõpuks need jamad algasid, nüüd oleme kõik selle supi sees toredasti. Mati Rent on tore inimene esmapilgul, aga eks igaühel ole oma varjukülg,“ rääkis Mikenberg ja palus kümne minuti pärast tagasi helistada. Siis ta enam kõnele ei vastanud.

 

Eurorahade kojutooja

Omal ajal Rein Kilgi äridega seotud olnud Karl Liivapuu mäletab Mikenbergi.

„Ta oli kunagi Kilgi parem, vasak või mis iganes käsi, kelle põhitegevus oli eurorahade väljaajamine, kojutoomine ja nendega opereerimine. Sellega ta isand Kilgi juurde tuli,“ iseloomustas ta. Peale selle oli Mikenberg paar aastat Pere Leiva juht.

Peamiselt paistis Mikenberg siiski silma toetuste küsimisega. „Tal oli kogemus, kuidas toetustega opereerida ja paberitega lihtsalt raha tekitada. Minu meelest ajas Mikenberg Kilgi ettevõtete projektidele välja kindlasti üle 20 miljoni krooni,“ lausus Liivapuu. „Ta kasutas õigeid konsultatsioonifirmasid ja kui aus olla, siis tal oli isiklikku laadi sidemeid PRIAs. Tundub, et tal ei ole väga hea maine. Minu meelest on tal pärast Kilgi-aega olnud juhtumeid, kus toetusi on tagasi nõutud.“

Mida ütleb süüdistus?

Gateway, uue nimega Togwotee TPM juhtum

Eelneva aasta müügitulu pidi ettevõttel euroraha taotlemiseks olema suurem kui 37 552 krooni, aga Gateway arved müügituluga 200 000 krooni olid näilised, leiab prokuratuur.

Kavandatava hoone alune maa pidi olema taotleja omandis või pidi tal olema hoonestusõigus. Selleks, et vastata tingimustele, vormistati rendileping Gateway ja rendileandja Ekso Agro vahel. Samuti ei tohtinud ehitusega varem alustada, kuid see algas juba 2008. aastal ja hinnapakkumiste võitja Kental Ehitus toonane omanik Lembit Raud kajastas pakkumises töid, mis olid juba lõpetatud.

PRIA-l tekkisid kahtlused ehitusloa ja maakasutuse üle, aga Mikenberg hajutas ametnike hirmud. Ta kinnitas, et olemasolevat hoonet rekonstrueeritakse, seega piisab rendilepingust, ning kohe esitatakse ehitusluba. See saadigi hoone rekonstrueerimiseks, kuid ehitusluba oli koodiga, millele vastas hoopis lähedal asuv küün.

PRIA määras Gatewayle investeeringutoetust 1,5 miljonit krooni ehk 97 281 eurot.

Rent, Mikenberg ja Raud esitasid esimese väljamakse kättesaamiseks kuludeklaratsiooni, mille järgi tasus Gateway Kental Ehitusele töö eest 1,2 miljonit krooni. Tegelikult Kental Ehitus töid ei teinud ega palganud ka alltöövõtjaid. Töö tegi Rent juba varem oma rahaga ning kohal käinud PRIA ametnikule näidati vale hoonet.

Seejärel maksis PRIA 2010. aasta juulis välja 32 300 eurot. Ülejäänud raha Gateway ei näinud, sest ehitus õigeks ajaks ei lõppenud ja hoonet ei võetud sihipäraselt kasutusele. PRIA tahab pea 32 300 eurot tagasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt