Euroopa Komisjonilt ettepanek äriühingute maksureformiks

Ettepanek puudutab äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (ingl k common consolidated corporate tax base ehk CCCTB) kehtestamist, mis muudaks äritegevuse ühtsel turul lihtsamaks ja odavamaks. Ühtlasi on see tõhus vahend võitluseks maksudest kõrvale hiilimise vastu.

Esmakordselt esitati CCCTB ettepanek 2011. aastal, kuid toona liikmesriikide vahel kokkulepet ei sündinud. Nüüd teeb komisjon täiendatud ja uuendatud ettepanekuga uue katse.

Kahe täiendava ettepanekuga püütakse parandada praegust topeltmaksustamise vaidluste lahendamise süsteemi ning tugevdada olemasolevaid kuritarvituste vastaseid reegleid. Üheskoos aitavad need meetmed luua lihtsa ja ettevõtjasõbraliku maksukeskkonna, leaib komisjon.

„Maksupoliitika peaks toetama ELi majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse eesmärke. Tänaste ettepanekutega soovitakse kiirendada majanduskasvu ja suurendada investeerimist, toetada ettevõtteid ning tagada nende õiglane kohtlemine,“ ütles komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. „Praeguses äriühingute maksustamise süsteemis koheldakse äriühingute laenuvahenditega rahastamist soodsamalt kui omakapitali kaudu rahastamist. Maksusüsteemi laenuvahendite ja omakapitali kallutatuse vähendamine on kapitaliturgude liidu tegevuskavas tähtsal kohal ning rõhutab meie keskendumist selle projekti elluviimisele.“

Kiiremaks edenemiseks on CCCTB ettepanek jaotatud kaheks etapiks. Esmalt saaks kehtestada ühtse maksubaasi, millele siis järgneks konsolideerumine.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi teemakohast blogipostitust saab lugeda siit.

CCCTBga saavad äriühingud esmakordselt ühtsed eeskirjad oma maksustatava kasumi arvutamiseks kogu ELis. Võrreldes eelmise, 2011. aasta ettepanekuga, sisaldab uus äriühingu tulumaksusüsteem järgmist:

see on kohustuslik suurtele hargmaistele kontsernidele, kellel on kõige suuremad võimalused agressiivseks maksuplaneerimiseks, ning sellega tagatakse, et ettevõtjaid, kelle tulu on suurem kui 750 miljonit eurot aastas, maksustatakse seal, kus kasum tegelikult teenitakse.kõrvaldatakse lüngad, mida praegu seostatakse kasumi ümberpaigutamisega maksustamise eesmärgil.soodustatakse äriühingute tegevuse omakapitaliga rahastamist ja turgude poole pöördumist, selle asemel, et kasutada laenuvahendite kaudu rahastamist.toetatakse innovatsiooni, tehes maksusoodustusi teadus- ja arendustegevusele, mis on seotud reaalse majandustegevusega.

Äriühingute tulumaksumäärad ei ole CCCTBga hõlmatud, sest need jäävad riikide otsustada.

CCCTBga luuakse läbipaistvam, tõhusam ja õiglasem süsteem piiriüleste äriühingute maksubaasi arvutamiseks ning sellega reformitakse oluliselt ettevõtete maksustamist ELis.

Ettevõtted saavad nüüd kasutada ühtseid eeskirju ja teha koostööd oma riigi maksuametiga, et esitada üks maksudeklaratsioon kogu oma ELis toimuva tegevuse kohta. Nõuete täitmisega seotud ajakulu peaks CCCTBga aastas eeldatavasti vähenema 8% ning tütarettevõtjate asutamise ajakulu kuni 67%, mis muudab ettevõtjate (sh VKEde) jaoks välisriiki minemise lihtsamaks.

Motiveeritakse majanduskasvu soodustavaid tegevusi, näiteks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja omakapitali kaudu rahastamist, toetades laiemaid eesmärke: elavdada majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist. Kui CCCTB on täielikult toimiv, võiks investeeringud ELis suureneda kuni 3,4%.

Ettevõtjad saavad tasaarvestada kasumit ühes liikmesriigis kahjumiga mõnes teises liikmesriigis. Maksutõkked, nagu topeltmaksustamine, kõrvaldatakse ning CCCTB suurendab maksukindlust, pakkudes stabiilset, läbipaistvat, kogu ELi hõlmavat äriühingu tulumaksu süsteemi.

CCCTB kaotab riiklike süsteemide vahelised ebakõlad, mida agressiivsed maksuplaneerijad praegu kasutavad. Sellega kõrvaldatakse ka siirdehinnad ja soodusrežiimid, mis on tänapäeval maksustamise vältimise peamised vahendid. Samuti sisaldab ettepanek konkreetseid kuritarvituste vastaseid meetmeid, et lõpetada äriühingute kasumi ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse. Kuna CCCTB on suurimatele ELis tegutsevatele hargmaistele kontsernidele kohustuslik, siis ei saa agressiivse maksuplaneerimise suhtes altimad äriühingud kasutada laiaulatuslikku maksude vältimist.

CCCTB annab äriühingutele kindlad ja prognoositavad eeskirjad, loob õiglased ja võrdsed tingimused ning toob kaasa väiksema kulu ja halduskoormuse. See muudab ELi atraktiivsemaks turuks, kuhu investeerida ja kus ettevõtlusega tegelda. CCCTB taaskäivitamine toetab ka teadus- ja arendustegevust, mis on oluline majanduskasvu soodustav tegur. Ettevõtjad võivad teadus- ja arenduskulud suuremahuliselt maha arvata, mis on eriti kasulik noortele ja innovaatilistele ettevõtetele, kes otsustavad osaleda uues süsteemis.

CCCTB tegeleb ka maksusüsteemi kallutatusega laenude ja omakapitali vahel, pakkudes toetust omakapitaliemissioonidele. Äriühingu uuest omakapitalist võib igal aastal maha arvata kindla määra, mis koosneb riskivabast intressimäärast ja riskipreemiast. Praegustes turutingimustes oleks see määr 2,7 %. See peaks innustama ettevõtteid otsima stabiilsemaid rahastamisallikad ning kasutama kapitaliturgusid kooskõlas kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Ühtlasi annaks see eeliseid finantsstabiilsuse seisukohalt, sest tugevama kapitalibaasiga ettevõtted ei ole šokkide korral nii haavatavad.

Samuti on komisjon teinud ettepaneku parandada topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise süsteemi ELis. Topeltmaksustamine on ettevõtjatele oluline takistus, mis põhjustab ebakindlust, tarbetuid kulusid ja probleeme rahavoogudega. Hetkel toimub ELis ligikaudu 900 topeltmaksustamisega seotud vaidlust, mille hinnanguline väärtus on 10,5 miljardit eurot. Komisjon on teinud ettepaneku, et praeguseid vaidluste lahendamise mehhanisme tuleks kohandada, et paremini rahuldada ettevõtjate vajadusi. Eelkõige hõlmatakse rohkem juhtumeid ning liikmesriigid saavad selged tähtajad, mille jooksul leida siduv lahendus topeltmaksustamise probleemile.

Tänase paketi kolmas ettepanek sisaldab uusi meetmeid, et kaotada äriühingute võimalus kasutada maksustamise vältimiseks seaduselünki liikmesriikide ja kolmandate riikide maksusüsteemide vahel, mida tuntakse hübriidsete ebakõladena. Hübriidsed ebakõlad tekivad siis, kui riikidel on erinevad eeskirjad teatavate tulude või üksuste maksustamiseks. Äriühingud saavad seda ära kasutada maksustamise vältimiseks mõlemas riigis. Juulis kokku lepitud maksustamise vältimise vastases direktiivis juba käsitleti ebakõlasid ELi sees. Tänane ettepanek täiendab pilti, käsitledes ebakõlasid kolmandate riikidega. Seda on tehtud liikmesriikide endi taotlusel.

Pakett sisaldab ka üldteatist, milles tuuakse välja ettepaneku poliitilised ja majanduslikud põhjendused, ning CCCTB ja vaidluste lahendamise mehhanismi mõjuhinnangut.

Õigusakti ettepanekud esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile konsulteerimiseks ja nõukogule vastuvõtmiseks.