Keskerakonna rahaasjade nõrk koht

Ühel 2011. aasta veebruarikuu päeval võeti Savisaarega seostatud Šveitsi pangakontolt sularahas välja 470 000 eurot. Vastav maksekorraldus oli edastatud 1. veebruaril ning raha pidi välja võtma isik „H“, kuid pangadokumentide järgi oli tšekk antud teisele isikule „I“. Just selliselt anonüümselt on tähistatud Šveitsi kriminaalkohtu otsuses konto ümber toimetanud tegelased ning seni pole avalikult teada, kes rahasumma sulas välja võttis ja kuhu see edasi liikus.

Esimese kohtuastme otsuse peale Šveitsis apellatsiooni esitanud Savisaare väitel väljastati tšekk „I“ nimele, et katta kirjastamise ja apellandi erakonna kampaaniakulud.

Seda väidet avalike andmete ning hilisemate tegevuste taustal analüüsides avaneb pilt Savisaare, Pettai ning Keskerakonna rahaasjade tihedast läbipõimumisest.

Kinnisvaraäri Keskerakonnaga

Šveitsi pangakontolt ligi poole miljoni euro väljavõtmise järel sai Keskerakond juba samal kuul Pettailt 250 000 euro suuruse rahasüsti. Nimelt sõlmisid Keskerakond ning Pettai eellepingu parteile kuuluva kinnistu osa ostuks-müügiks. Pettai tasus ettemaksuna kohemaid 250 000 eurot.

Erakond müüs Tartus asuva kinnistu 8/10 suuruse osa üle kolme korra kallimalt, kui oli selle maksumuse eksperthinnang, ning saadud rahaga finantseeriti poole ulatuses 2011. aasta kevadel toimunud riigikogu valimiste kampaaniat. "Ma käsitlen seda äritehinguna. Keskerakond ostis minult reklaamiteenuseid, tegin neile kampaaniat. Hind läheb nii paika. Tehing on kasulik, tegin kasumliku eesmärgiga. Detailidesse ma ei lasku. Igal juhul on see mulle kasulik, kasud on sees," põhjendas Pettai toona kinnisvaratehingut Õhtulehele.

Kinnistusregistri andmetel müüdi Pettai kinnistu osa 2014. aasta aprillis kaasomanikele. Sama aasta detsembris selgitas Pettai maksuametile esitatud vaides, et müüs kinnisasja juba 2011. aastal ning sai müügist 200 000 eurot, millest 170 000 andis ostja talle järgmisel kevadel sularahas.

Ostja on maksuametile aga kinnitanud, et ei ole kunagi Pettaile sularaha andnud ning kokkulepitud ostuhind oli 170 000 euro osas fiktiivne ning kinnistu osa tegelik hind oli 30 000 eurot.

Pettai pidas ostja juttu ebausaldusväärseks, viidates ka sellele, et notariaalsetes lepingutes on ostja kinnitanud sularahas tasumist.

Igatahes esitati Savisaare kriminaalasjas Pettaile sel kevadel kahtlustus dokumendi võltsimises, notarile ebaõigete andmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises. Lisaks kahtlustatakse teda erakonnale suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele ning vastuvõtmisele kaasaaitamises.

Pettai kui Savisaare raamatu kirjastaja

Kui 2013 suvel esitleti Savisaare kirjutatud raamatu „Tõde Eestist“ esimest köidet, rääkis raamatu kirjastaja Pettai ERRi uudisteportaalile, et tema äriplaan on teos avaldada ka välisturul.

"Meil on silmis ka mõned teised turud lisaks Eesti turule, mis rahvaarvult ületavad Eesti rahvaarvu kordades ja kordades. Seal need tiraažid võivad tulla hoopis teistsugused. Meil on äriliselt pisut teistsugused plaanid, kui võib-olla tavaloogika ette näeb. Edgar Savisaar ei ole ka päris tavaline kirjanik," märkis Pettai.

See, et Savisaar ei ole tõesti päris tavaline kirjanik, näitab ka raamatute eest Arsai Investmentsilt saadud 173 000 euro suurune honorar. Arsai Investment oli Savisaarega seostatud perekonnafond Šveitsis, mille rahadega tasuti juba 2009. aastal Savisaare võetud laen Siim ja Sulev Seppiku firma ees. Seepeale ilmus Savisaarele paberite järgi laen ühelt Liechtensteini advokaadi Panama offshore-firmalt ning sellest kohustusest vabanemine vormistati Savisaarele hiigelhonorari maksmisega.

„Tunnen Edgarit juba üle 16 aasta. Ta eristub paljudest teistest sellega, et ei ole nn rahainimene. Ta on ikkagi riigimees, ajaloolane, filosoof. Ja loomulikult on ta poliitik. Mulle näib, et pigem on tema jaoks olulised teised, rahale vastanduvad väärtused,“ rääkis Pettai kui Savisaare raamatu "Tõde Eestist" kirjastaja 2012 jaanuaris Kesknädalale.

Savisaar tänab raamatus selle väljaandmisel osutatud sponsorluse eest nimeliselt Arsai Investmenti ja Pettai kõrval veel ka ärimehi Alexander Kofkinit ja Urmas Sõõrumaad.

Pingelised rahasuhted Keskerakonnaga

„Keskerakonna usaldus on meie suhtes aastatega üha kasvanud. Võib ka öelda, et see on töö ja tulemusega välja teenitud,“ rääkis Pettai kümme aastat tagasi Äripäevale. Toona oli Keskerakonna reklaamiagentuuriks Idea ning kirgi küttis K-kohukese skandaal.

Kui 2009. aastal läksid Idea omanike Pettai ja Mark Eikneri teed lahku, jäi Pettai uue ettevõttega Keskerakonna külge edasi.

Kuid kallitest valimiskampaaniatest tulenevalt olid Keskerakonnal pidevalt näpud põhjas ning sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad võlad hakkasid Pettai firma Midfield OÜ ees muudkui kuhjuma.

Keskerakonna toonane peasekretär Priit Toobal sõlmis jaanuaris 2012 Midfieldiga kirjaliku võla tasumise kokkuleppe, kohustudes erakonda järgmise aasta juuniks maksma ligi 350 000 euro suuruse võla. Selleks ajaks olid võlad tasumata juba üle kolme aasta. Kokkulepe pälvis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tähelepanu ning komisjon pöördus kuriteoteatega riigiprokuratuuri poole, viidates, et tegemist võib olla seadusega keelatud laenulepinguga. Toona prokuratuur seaduse rikkumist ei näinud.

Nagu hiljuti avalikuks tuli, allkirjastasid Toobal ja Pettai 2014. aasta lõpul garantiikirjad kogusummas üle 700 000 euro. Võrdluseks oli Keskerakonna 2014. aasta majandusaruande järgi neil aasta lõpu seisuga tarnijate ees võlgnevusi kokku 270 000 euro eest.

Eelmisel kuul esitas Midfield hagi Keskerakonna vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtusse, nõudes erakonnalt garantiikirjade alusel 730 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Harju maakohus otsustas hagis esitatud nõuete tagamiseks seada Keskerakonnale kuuluvale Toom-Rüütli 3/5 kinnistule kolm hüpoteeki kogusummas 800 680 eurot.

Erakonna jaoks kehva stsenaariumi järgi võidakse Toobali-Pettai kokkulepete tõttu ilma jääda ka peakontorist ehk magusast kinnisvarast Tallinna vanalinnas.

Äripäev on kuulnud ka arvamust, et need garantiikirjad võivad olla tegelikkuses vormistatud tagantjärele, kindlustamaks Savisaarele igal juhul advokaadikulude katmise. Nimelt tekitab küsimusi võlakirjades leiduv punkt, mille järgi garanteerib Keskerakond kõiki Pettai firma kohustusi kolmandate isikute ees. Kinnitust sellisele arvamusele aga ei ole.

Pettai ka maksuameti luubi all

Maksuamet võttis Pettai kui eraisiku maksuasjad vaatluse alla 2013. aasta sügisel. Maksustamisperioodi 2009-2012 eest kohustati Pettaid alguses riigile tasuma üle 178 000 euro tulumaksu. Hiljem vaidluste tulemusel summat vähendati.

Et vaidlused on ka kohtust läbi käinud, saab kohtuotsustest ülevaate toona Pettai pangaarvetel liikunud summadest.

Selgus, et lisaks paarile laenule tehti kolme aasta jooksul Pettai arvelduskontodele sularaha sissemakseid kogusummas 496 289 eurot.

Samuti sai Pettai keskerakondlastega tihedalt läbi käiva ettevõtja Oliver Kruuda firmalt Linderin Grupp laenu 575 000 eurot (siis 9 miljonit krooni), millest tagasi maksmata oli ligi 270 000 eurot. Linderin Grupp on praeguseks äriregistrist kustutatud ning nõue on üle läinud Kruuda teisele firmale Town Centre OÜ-le.

Et Pettai keeldus pooleliolevale kriminaalasjale viidates maksumenetluses selgituste ja dokumentide esitamisest, kasutas maksuamet kolmandatelt isikutelt saadud teavet ja dokumente. Kohtuotsuses viidatakse ka, et läbiotsimismäärusest nähtuvalt seondub kriminaalmenetlus perioodil 2009 kuni 2013 toimunud tehingutega, kattudes selliselt maksumenetluses uuritava ajaperioodiga.

Kuna maksu- ja tolliamet võitis kohtuvaidluse, siis tuleb Pettail riigile maksta koos intressidega kokku üle 200 000 euro. Kehtiva tasumisgraafiku järgi saab maksuvõlg tasutud 2019 juulis.

Pettai Nõmmel asuvale kinnistule seati juba 2014. aasta sügisel käsutamise keeld maksu- ja tolliameti kasuks. Selle aasta juulis asendati see 280 000 euro suuruse hüpoteegiga maksuameti kaudu riigi kasuks.

Savisaar on viimasel ajal hakanud kriminaalasja kahtlustuste sisust välja tooma killukesi koos enda põhjendustega, miks kahtlustus ei päde. Hiljuti tõi ta Päevalehes välja Pettai seotuse suurärimees Hillar Tederi rahaülekandega. Savisaare sõnul heidetakse suurärimees Hillar Tederile ette, et 2015. aasta alguses Paavo Pettaile antud laen summas 275 000 eurot oli tegelikult antud hoopis Keskerakonnale. See olevat kuritegelik seetõttu, et laenu võtmine teistelt isikutelt peale panga on erakonnale keelatud, ning ka seetõttu, et Teder olevat selle eest tahtnud vastu saada kinnistute vahetust Kadriorus, jätkas Savisaar. „Erakond ei ole mõistagi mingit laenu saanud ning mingeid laenusuhteid Tederiga erakonnal ei ole. Erakond tellis Pettailt valimiskampaania ning selle eest esitas Pettai arveid, mida erakond ka tasus,“ lausus Savisaar.

Kriminaalasi pole veel kohtusse jõudnud

Kuigi Savisaar on korduvalt teada andnud, millal kriminaalasi tema andmetel kohtusse jõuab, ei ole tema ennustused seni täppi läinud. Augustis kirjutas ta Kesknädalas, kuidas talle on mõista antud, et Eesti taasiseseisvumispäeva 20. augusti paiku soovib prokuratuur talle süüdistuse esitada. „Olen kindel, et süüdistuse esitamisest püütakse teha suurt numbrit, kuid tegelikult on ainus, mis midagi maksab, lõplik kohtuotsus. Enne seda pole tegelikult millestki rääkida. Ning mis puutub taasiseseisvumispäeva pidustustesse, siis Eesti tähistab 25 aasta möödumist kindlasti väärikalt ning sellistest intriigidest end keegi segada ei lase,“ märkis Savisaar.

Kui pöörduda tagasi loo alguses kirjeldatud Šveitsi pangakontolt 470 000 euro väljavõtmise aega 2011. aasta veebruaris, siis just samal ajal algataski Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalasja ning Šveitsi saadeti õigusabipalve.

Äripäeval Pettailt nädala jooksul kommentaari saada ei õnnestunud - telefoni ta vastu ei võtnud ning ka korduvalt kirjalikult saadetud küsimused jäid vastuseta.