Riigikontroll vahendab oma pressiteates, et sõidukeid ostes või rentides ei mõelda piisavalt läbi, kas need on ikka vajalikud ja leiavad piisavalt intensiivset kasutust, märgib riigikontroll.

Riigikontroll võrdles rendilepingu alusel kasutatavate tavasõidukite keskmist tegelikku aastast läbisõitu lepingus kokku lepitud maksimaalse läbisõiduga. Selgus, et umbes 70% auditeeritud sõidukitest kasutatakse planeeritust vähem. Teisisõnu renditakse sõidukeid ka siis, kui nende kasutamise vajadus on vähene või tasutakse rendimaksetega suurema läbisõidu eest, kui tegelikult kasutatakse.

Vaatamata sellele, et riigiasutused peavad sõidukite majanduslikuks elueaks kümmet aastat, vahetavad nad sõidukeid sagedasti (enamasti 3–5 aasta tagant) ning kulutavad seetõttu kokkuvõttes rohkem raha, kui sõidukit pikema aja jooksul kasutades. Samuti erinevad riigiasutuste hangitavate sõidukite tehnilised kirjeldused oluliselt detailsuse poolest – alustades paarikümnest nõudepunktist ja lõpetades ligi saja nõudega, mida põhjendatakse vajadusega lähtuda asutuse tegevuse eripärast, kuid sellega ei saa alati nõustuda. Ka tehti ühishankeid väga harva.

Lisaks nähtub, et sõidukeid renditakse riigile tihti kahjulikel tingimustel ning see puudutab eelkõige lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat, märgib riigikontroll.