Tõnu Mertsina • 9 november 2016
Jaga lugu:

Kaupade eksport on paranenud

Kaupade eksport on paranenud
Kaupade eksport on paranenud  Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuigi kuude lõikes on Eestis toodetud kaupade ekspordi muutused üsna volatiilsed, on kvartalite kokkuvõttes kasv tublisti kiirenenud, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud ekspordi- ja impordistatistikat.

Ekspordi tõusu taga on augusti ja septembri tugevad kasvud – aastases võrdluses vastavalt 15% ja 10%. Üheksa kuu kokkuvõttes on Eestis toodetud kaupade ekspordiväärtus kasvanud 2,4%, kuid hinnamuutusega korrigeerituna on ekspordi reaalkasv (ehk mahukasv) olnud isegi üle 4%. 

Kui septembris vedasid ekspordi kasvu peamiselt põlevkiviõli- ja elektroonikatooted, siis üheksa kuu keskmisena on lisaks elektroonikatoodetele toetanud ekspordikasvu rohkem veel puitmajade ja mööbli, puidutoodete, paatide ja ujuvkonstruktsioonide ning põlevkiviõlitoodete väljavedu.

Riikide lõikes suurenes eksport kõige enam nii septembris kui üheksa kuu kokkuvõttes Mehhikosse, seda peamiselt mobiilsideseadmete arvelt. Mehhiko tõusis septembriks Eesti päritolu kaupade ekspordis suuruselt seitsmendaks sihtriigiks (3,7% kaupade ekspordist), olles suurem näiteks Leedust, Taanist või Suurbritanniast.

Mehhiko kõrval suurenes septembris eksport rohkem veel Hollandisse, Saksamaale ja Rumeeniasse. Üheksa kuu kokkuvõttes järgnesid Mehhikole küll Soome, Rumeenia ja Belgia, kuid nendesse riikidesse veetud kaupade ekspordikasv oli Mehhikoga võrreldes enam kui kolm korda väiksem.

Kui ekspordikasv Mehhikosse tuleb valdavalt elektroonikast, siis ekspordikasv Soome on oluliselt laiapõhjalisem (kõige enam on meie põhjanaabrite turule suurenenud masinate ja seadmete väljavedu).

Nii viimasel paaril kuul, kui ka selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes, on elektroonikatoodete väljaveol tugev mõju kaupade koguekspordile (15% kaupade ekspordist, kuid panus kasvu ligikaudu kolmandik). Paari aasta tagune elektroonikatoodete väljevedu, peamiselt Rootsi, on asendunud peamiselt Mehhiko turuga, samal ajal kui Rootsisse on nende kaupade eksport tugevas languses.

Kuna kaupade eksport on viimasel paaril kuul kasvanud impordist tunduvalt kiiremini, on kolmandas kvartalis kaubandusbilanss tublisti paranenud, mis peaks üldjuhul parandama SKP kasvu. Samas tuleks arvestada, et ekspordikasvu peamiselt mõjutanud elektroonikatoodete lisandväärtus ühiku kohta on suhteliselt väike ja selletõttu ka mõju SKP-le mõnevõrra tagasihoidlikum (elektroonikatoodete maht on suur ja sellevõrra mõju jällegi tugevam).

Elektroonikatoodete eksporditellimuste kasv on sel aastal kvartalite keskmisena allapoole liikunud. Sellelegi vaatamata on nende toodete ekspordi väljavaade üsna ebakindel. Õnneks on kaupade ekspordikasv viimastel kuudel laiapõhjalisem ja see pehmendab elektroonikatoodete võimaliku languse mõju. Osaliselt on viimase paari kuu tugeva ekspordikasvu taga ka möödunud aasta teisel poolaastal tugevasse langusesse läinud eksport ja sellest madalam võrdlusbaas.

Meie hinnangul peaks ka neljandas kvartalis jätkuma ekspordi mõõdukas kasv. Ekspordihinnad on viimastel kuudel tasapisi kasvama hakanud, mis on toeks ettevõtete ekspordikäibe paranemisele. Vaatamata Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaa majanduskasvu aeglustumisele, peaks järgmisel aastal meie suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus veidi suurenema, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi.

Samas, riskid maailmamajanduses ja kaubanduses (Brexit, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, populistlikud liikumised, protektsionism, Venemaa jms) on üsna suured, mis võivad ekspordi väljavaadet (pikemas vaates) mustema stsenaariumi korral halvendada.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt