Säästlik tarbija nudib ettevõtete kasumeid

Üks väheneva kasumlikkuse põhjus on elanike üha säästlikum käitumine tarbijana.   Foto: PantherMedia/Scanpix
Madis Aben • 11. november 2016
Jaga lugu:

Statistikaameti esialgne hinnang Eesti SKP kasvule kolmandas kvartalis – 1,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga – viitab ebakindla majanduskeskkonna püsimisele, kuigi kasv kiirenes teise kvartali 0,8 protsendiga võrreldes, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Palgatulu kasv aeglustus mõnevõrra, kuid ettevõtete kasumite kahanemine ilmselt jätkus. Majanduskonjunktuuri indikaatorid on viimase poole aasta jooksul liikunud siiski ülespoole nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna, mis võiks anda tulevikulootust.

Konkreetseid andmeid kolmanda kvartali majanduskasvu kohta on esialgu vähe. Maksu- ja tolliameti andmetel on teada, et töötajate agregeeritud palgatulu kasv oli kolmandas kvartalis 5,5 protsenti, mis on veidi aeglasem kui esimese poolaasta 6,1 protsenti. Tarbija seisukohast on oluline, et kui esimesel poolaastal oli keskmise tarbimiskorvi hind aastatagusega võrreldes madalam, siis kolmandas kvartalis oli aastane hinnatõus juba 0,4 protsenti. Seega kasvas töise sissetuleku ostujõud esimesel poolaastal 6,7 protsenti, kolmandas kvartalis aga 5,1 protsenti. Keskpärases majanduskeskkonnas on ka viimane tulemus väga hea.

Tarbimiskulutused üha vähenevad

Kuna palgatulu kasv ületas selgelt SKP nominaalkasvu, siis pidi ettevõtete kasumi kahanemine jätkuma. Üks väheneva kasumlikkuse põhjus on elanike üha säästlikum käitumine tarbijana. Viimased kolm aastat on inimeste tarbimiskulutuste kasv jäänud alla sissetulekute kasvule – soovitakse kulutada vähem, kui teenitakse. Elanike laenujäägi kasvutempo on samas olnud aeglasem sissetuleku kasvust ehk laenukoormuse vähendamise soov püsib.

Selles olukorras on ettevõtetel raske kasvatada müügikäivet, samas kui tööjõukulud kasvavad. Ühtlasi seletab see ka investeeringute nõrkust, kuna olemasolevast tootmispotentsiaalist piisab tagasihoidliku nõudluse rahuldamiseks.

Kindlustunne paranemas

Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on kevadest alates mõnevõrra paranenud ja see annab lootust majanduskasvu kiirenemiseks lähitulevikus. Paranemine on toimunud nii tööstuses, ehituses, teeninduses kui ka tarbijatel. Kaubanduses on konjunktuur püsinud vahelduva eduga kõrgel juba mõnda aega. Samas on viimasel viiel aastal kindlustunde paranemise perioodid vaheldunud langusega ning selgeid märke kriisijärgsest majanduse kasvutsüklist ei ole. Sarnane on olukord ka meie lähinaabritel Soomes, Lätis ja Leedus.

Rahandusministeeriumi prognoos näeb majanduskasvu kiirenemist, kui peaksid realiseeruma praegused väljavaated Eesti ekspordipartnerite arengus. Turujõudude mõjul ei ole see viimasel viiel aastal toimunud. Olulise erasektori investeeringute kasvu ja sedakaudu majanduskasvu kiirenemise saab kaasa tuua ilmselt vaid muutus üleilmses majanduspoliitikas.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum