Uue valitsuse maksupakett

Kokku lepiti järgnevates maksupoliitika punktides.

Tulumaksureform. Tulumaksumäär jääb 20%le. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 eurole, kuid väheneb astmeliselt. Võit sellest reformist on kuni brutopalgani 1758 eurot, alates sellest brutosissetulekust hakkab inimene võrreldes praegusega kaotama. Need, kes teenivad üle 2100 euro, hakkavad maksma igakuiselt maksimaalselt 38 eurot praegusest rohkem. Reform hakkab kehtima 1. jaanuaril 2018.

Investeerimisprogamm. Tuleb riiklik investeerimisprogamm, milleks võetakse ilmselt ka laenu. Investeeritakse 315 miljonit eurot 3 aasta jooksul: infrastruktuuri, elamumajandusse ja riigikaitsesse. Investeeringute rahaga ei kata riik jooksvaid kulutusi, väitsid uue koalitsiooni moodustajad.

Riigi äriühingute juhtimise ja omamise reform. Võõrandatatakse mitmete riigifirmade aktsiaid, näiteks Tallinna Sadama aktsiatest kuni 30%, Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Taastuvenergia aktsiatest kuni 49%, EVR Cargo aktsiatest kuni 49%, Eesti Teede aktsiatest kuni 100%.

Juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi reform. Stabiilsete dividendimaksjate tulumaksumäär langeb 20 protsendilt 14 protsendile.

Gaasiaktsiis tõuseb ka aastatel 2018, 2019 ja 2020. Aktsiisitõus oli seni kokku lepitud 2017. aasta lõpuni)

Osadele ettevõtetele tulevad maksuerisused. Näiteks muutub sotsiaalmaksukoormus teatud sektorites ja teatud perioodiks. Näiteks toetatakse erisustega laevandus- ja merendussektorit.

Heaolu kasvatamiseks leppis uus koalitsioon kokku järgnevas.

•Õpetajate palgatõus kuni 120% keskmisest palgast

•Tugispetsialistidele vajalikud palgavahendid

•Kultuuritöötajate palgatõus

•Rohkem kogukonna politseid

•Kiirreageerimisvõimekuse suurendamine PPA-s

•Lasteaiaõpetajate palgatõus

•Täiendavad vahendid vabatahtlikele päästjatele

•Vanemahüvitisereform

•Täiendav ravimihüvitis

•Matusetoetuse taastamine

•Doktoranditoetuse suurendamine

•Emakakaelavähi vastase vaktsiini rahastamine

•Eesti keele õpetamise laiendamine

•Ujumise algõppe täiendav rahastus

•Lisaraha erakoolidele

•Lapserikka pere toetus 300 eurot kuus

Kohaliku elu ja põllumajanduse vallas on järgnevad kokkulepped.

•Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine

•Lisaraha eraldamine maakondlikule ühistranspordile

•Riiklik üleminekutoetus põllumeestele

•Täismahus kriisiabi põllumeestele

•Koolitoiduraha kohalikele omavalitsustele tõuseb 1 euroni

•Lisatoetus maagümnaasiumidele

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 eurole kuus on Ratase sõnul märkimisväärne muutus.

IRLi esimees Margus Tsahkna lisas, et kuigi viimastel nädalatel on elanikke astmelise tulumaksuga hirmutatud, ei tule seda - tulumaksumäär jääb 20% juurde ja muutuma hakkab vaid maksuvaba miinimumi tase. Tema sõnul on see leevendav meede ka ettevõtjate jaoks. "Palgasurve on väga suur ja see on võtnud ettevõtjatelt võimaluse investeerida," selgitas ta, lisades, et nüüd kus suurele osale töötajatest peaks rohkem raha kätte jääma, peaks ka palgasurve leevenema.

Tsahkna märkis, et uus valitsus kavatseb teha maksusoodustusi just neile alustavatele ettevõtetele, kes loovad kõrgepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksule lage ei kehtestata, küll aga nimetas ta loodavaid maksuerisusi sotsiaalmaksureformiks. Jüri Ratas lisas, et maksuerisused hakkavad olema näiteks valdkonna- ja perioodipõhised. "Ei ole nii, et kui mingile sektorile teeme näiteks sotsiaalmaksu nulliks, siis see nii jääbki kümneks aastaks," ütles ta. Ta lisas, et kindlasti kavatseb valitsus edendada näiteks laevandus- ja merendussektorit.

SDE esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on tulumaksureform ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euro suuruseks Eesti ajaloo olulisim maksumuudatus. Ära kavatsetakse jätta näiteks eelmise valitsuse sotsiaalmaksulangetust protsendipunkti võrra. "See on mõttetu langus," ütles Ossinovski.

Erakondade esimehed on kindlad, et uus maksupakett on oluliselt ettevõtjasõbralikum kui eelmise koalitsiooni oma. Nad rõhutasid, et kuigi võib tunduda, et tõstetakse just riigieelarve kulusid, siis ei pea riigieelarve tasakaalu pärast muret tundma - sündiv valitsus kavatseb jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat.

Homme arutavad erakonnad, kes on uue valitsuse ministrid.

“Ma ei imesta, et läbirääkimised nii libedalt läksid, sest kolmel parteil ei paista  tähtsaimas maksupoliitika valdkonnas mingeid ideoloogilisi lahknevusi. Mis sa ühe partei sees ikka nii väga vaidled," märkis Holsmer Reformierakonna pressiteates.

"Vasakkoalitsiooni täna välja käidud maksupaketis majandust ja ettevõtlust elavdavaid ettepanekuid pole. Samuti võib jätta hüvasti Eesti lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga. Lisaks puudub selge visioon, mis on muudatuste eesmärk," ütles Holsmer.

"Tööjõumakse tõstetakse, sest sotsiaalmaksu langetus jäetakse ära. Astmeline tulumaks tuleb, kuigi seda seletatakse keeruliste süsteemimuudatuste kaudu. Sõnum ei ole rõõmustav - soodustatakse madalate palkade lõksu jäämist ning pärsitakse töökust ja edukust. Tulevikus napilt üle keskmise teeniv inimene hakkab rohkem maksma, nende inimesed hulka hakkavad mõne aasta pärast kuuluma ka õpetajad, kellele lubatakse 120% keskmisest palgast," lausus Holsmer.

"Kehtestatakse vähemalt 3 uut maksu – pangamaks, automaks, suhkrumaks. Ei soovi küll sildistada, aga nii suurt hulka uusi makse pole vist Eesti Vabariigi ajaloos ükski valitsus välja pakkunud. Pangalõivu maksavad lõpuks kinni Eesti inimesed ning Eesti konkurentsivõime saab selles sektoris oluliselt kahjustatud," sõnas Holsmer.

Tema sõnul on kõik need sammud enamuses risti vastupidised senisele maksupoliitikale, mis soosisid töökohtade loomist ning tööjõumaksude vähendamist.

"Sotside idee üürimajade ehitamiseks saab uue dimensiooni - täna selgus, et investeeringuteks võetav laen suunatakse muuhulgas just nende ehitamisse. Esiteks on üürimajade idee ebamõistlik, aga veelgi absurdsem on neid ehitada laenuraha eest," ütles Holsmer.

"Lugedes välja käidud ettepanekuid, siis Reformierakond tervitab toetust meie plaanile vähendada dividendi maksumäära pidevalt kasumit jaotatavatele ettevõtetele. Eestis on dividendi maksumäär kõrgem kui naabritel ning seetõttu võiks kehtestada neile ettevõtetele soodsama 12% maksumäära. Sama idee pakkus välja peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud majandusarengu töögrupp," lisas Holsmer.