Energiatulevik on võimuladviku maalida

„Lähimate kümnendite jooksul hakkab energeetikat enim mõjutama kliimapoliitika,“ sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman kolmapäeval toimunud energiakonverentsil, kus valdkonna helgemad pead võtsid sihikule Eesti, Euroopa ja maailma energeetikatuleviku.

Leppimani sõnul on tähtis see, kuivõrd suudame välja arendada uusi lähenemisi ja tehnoloogiaid. „Heas mõttes tullakse kapist välja ja mõeldakse boksist väljas,“ selgitas ta. Praegu on tema sõnul raske prognoosida, täpselt millised tehnoloogiad meil kümne aasta pärast kasutada on.

Vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele, on ka Eesti eesmärk kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada. Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhi Timo Tatari sõnul ületab Eesti CO2 emissoon ühiku kohta paljusid naaberriike mitu korda. Leppimani sõnul tuleb probleemiga tegelda, aga sammhaaval. „Kindlasti ei saa me olla otsekui paavstiks ja panna põlevkivisektorit kinni,“ illustreeris ta.

Eesti eesmärgiks on siduda lahti kaks näitajat, mis enamasti käivad käsikäes - CO2 emiteerimine ja majanduskasv. „Viimastel aastatel on see nii Eestis kui Euroopa Liidus hästi õnnestunud,“ sõnas Leppiman.

Me oleme Leppimani sõnul jõudnud otsekui ristteele – käes on hea aeg arutada, kuhu edasi. „Kas meil peaks olema kohalik, regionaalne või rahvusvaheline vaade,“ viskas ta küsimuse õhku. „Kas tahame, et kogu võimekus elektrit toota oleks Eesti sees olemas?“

Leppimani sõnul soovivad poliitikud, et energia hind püsiks võimalikult pikalt võimalikult madal. „Tegelikult viib see kapseldumiseni,“ möönis ta. Madal hind peletab tema sõnul eemale välisfirmad ja investeeringud. Sel juhul oleks hind Leppimani sõnul küll volatiilsem, kuid tagaks pikemas perspektiivis mõistlikuma elektrihinna.

Eesti võimalusi näeb Leppiman taastuvenergias. Väike rahvastikutihedus, pikk rannajoon ja innvotatsiooni suhtes avatud rahvas – juhul, kui siseturg töötab, on need kõik hea konkurentsipositsiooni alus, saamaks Euroopa Liidu üheks juhtivaks taastuvenergia tootjaks.

Leppiman möönis, et Eesti pole kliimapoliitka mängus vedur. Kaugel sellest. Siiski on tema sõnul oluline olla vedurite kõrval ning kliimapoliitika kujundamise protsesside juures. „Eestistumise ajal on meil kindlasti võimalus kujundatavale poliitikale oma näpujälg külge panna,“ möönis Tatar.

Eestil on valmimas uus energiamajanduse arengukava, mis määrab suunad, kuhu 2030. aastaks liikuda. Tatari sõnul on kava juba riigikogus arutusel. Arengukava töötati välja viies valdkonnas: elektri tootmine ja ülekanne, soojuse tootmine ja ülekanne, hoonete energiakasutus, energia kasutus transpordis ja kodumaise kütuse tootmine.

Energiasektori toetuskraanid ei jää Tatari sõnul alatiseks avatuks. „Praegu makstakse toetust, et toetust maksta,“ sõnas Tatar, kelle sõnul on nende eesmärk tuua turule uusi tehnoloogiaid ning kõik märgid viitavad, et taastuvenergia efektiivsuse murrang on kohe-kohe saabumas. „Seda peab ka riigi poliitika peegeldama,“ selgitas ta.

Käed peab külge panema ka hoonete rekonstrueerimisele ning nende energiasäästlikumaks muutmisele, kaugküttesektori kaasajastamisele ning avamisele ja transpordisektoris energiakasutuse kokkuhoiule. Eesmärk on, et 2030. aastal ei ületaks riigi sõidukipargi kütusekulu 2012. aasta taset. „Seni on majanduskasv käinud käsikäes transpordikütuste kuludega,“ möönis Tatar.

Hinnangu Eesti Energia arengukavadele andis konverentsil ka riigikontrolli auditijuht Kaire Kuldpere. „Riik ei tea, kas saab põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest väärilist tulu,“ sõnas Kuldpere, kelle sõnul puudub meil ülevaade põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõjudest tervisele, sotsiaalmajanduslike keskkonnale ja paljule muule.

Uuring, mis murekohtadele hinnangu annab, on Kuldpere sõnul koostamisel. Ta lisas, et riigikontroll ei näe, et põlevkivi ei peaks kasutama, kuid et PÕXIT (põlevkivist eemaldumine) võiks toimuda nö pehme maandumise põhimõttel.

Riik peaks looma seadusraamistiku, mis tekitaks ettevõtetele kindlustunde investeerida, saatis Kuldpere teele kriitikanoole. Nimelt peaks arengukavades palju selgemalt väljendama plaanitavaid tegevusi. Kuldpere sõnul jääb sageli selgusetuks, kes mida tegema peab, milliseid investeeringuid ja kuhu oodatakse ning kuidas garanteeritakse, et loodetud investeeringud üldse tulevad, seda eriti põlevkivi arengukava ehk PAKi puhul.

Eesti energia on investeeringutes võtnud uue suuna. „See maailm, mis meil oli 10 aastat tagasi, kus teeme reguleeritud hinnast lähtudes ühe investeeringu ära ning opereerime seda 30-50 aastat, on möödas,“ sõnas Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

Maailma energiahinnad on väga ebastabiilsed ning seetõttu peavad Valsi sõnul olema investeeringud konkurentsivõimelised ja paindlikud ka madalate hindade juures. Sellest lähtudes ongi Eesti Energia kujundand viis strateegilist fookust: muutuda põlevkivitoodetega konkurentsivõimelisemaks, kindlustada põlevkivienergeetika tulevik, rajada taastuvenergiavõimekus, Balti turul müügi suurendamine ning võrguteenuste arendamine.

Kõigi suuniste eesmärk on Valsi sõnul üks: muuta investeeringud tootlikumaks. „Viimased viis aastat on Eesti Energia päris palju investeerinud, ainuüksi Auvere elektrijaama ja Enefiti õlitehasesse kokku ligi 900 miljonit eurot,“ ütles Vals. Järgmisel viisaastakul soovib riigifirma aga vähem investeerides sama palju kasumit saada. „Otsime madalamal rippuvaid vilju,“ sõnas Vals.

Vals avaldas ka eesmärgid, kuhu Eesti Energia 2020. aastaks jõuda soovib. „Hakkame rohkem kasutama tuult, põlevkivigaasi, biomassi, turvast, rehvihaket jne,“ loetles ta. Eesmärk on suurendada ka alternatiivsete energiaallikate osakaalu nö tooteportfellis, olla pikaajaliselt konkurentsivõimeline ja vähendada CO2 emissioone.

Eesti Energia soovib samme seada ka kaugematele jahimaadele. „Oleme avanud juba ettevõtte Poolas ning loodetavasti hakkame seal tarbijatele elektrienergiat pakkuma juba järgmise aasta esimeses pooles,“ avaldas Vals.

Viimase sammuna tõi Vals välja, et plaan on muuta energiatootmine põlevkivist efektiivsemaks. Selle jaoks asendatakse otsepõletamine elektri-, gaasi- ja vedelkütuste koostootmisega. Samuti on plaan hakata tootma põlevkivibensiini.

Saalist kostunud küsimusele, mida ta arvab PÕXITist, vastas Vals, et plaan on julge ja innovaatiline. „100% eemaldumine on nagu kõik ekstreemumid – huvitav intellektuaalselt, aga ellu viima hakates võib meie riigi kodanikele osutuda majanduslikult väga koormavaks,“ kommenteeris ta.

Energiakonverentsi korraldajateks olid Äripäev ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.