Ettevõtjad ei karda maksu, vaid muutust

„Igasugused maksumuudatused häirivad alati, aga me ei näe seda eriti dramaatiliselt,“ ütles Tallink Grupi juht Lembit Kitter sotsiaalmaksu määra languse ärajäämise kohta. Ka teiste tööandjate arvates ei ole sel tulevase koalitsiooni otsusel suures pildis erilist rahalist mõju, kuid olulisem on see, millise sõnumi see ettevõtjatele saadab.

Nortali juht Priit Alamäe tõdes, et see, kas sotsiaalmaks on 33 või 32,5 protsenti, neid ei mõjuta ning on palju olulisemaid teemasid. „See on meie kogukuludes nii väike osa,“ nentis ta ja ütles, et järgmise aasta eelarves nad muudatusega ei arvestanud.

Tuleb eelarvet kohendada

Möödunud aastal üle kahe ja poole miljoni euro tööjõumakse maksnud Playtech oli aga järgmise aasta eelarves sotsiaalmaksu määra poole protsendipunkti suuruse langusega arvestanud. „Meie peaaegu 700 töötaja juures on see pool protsenti arvestatav number. Meile on see pettumus, et nad niimoodi käituvad,“ ütles ettevõtte Eesti üksuse juht Ivo Lasn.

Kuna Playtechil on tööjõukulu kõige olulisem kulu, peavad nad eelarve üle vaatama ja tegema muudatusi. Lasn rõhutas, et see mõjutab ka erisoodustusi, mida nad töötajatele pakuvad, sest ka sealt käib sotsiaalmaksu määr läbi.

Siiski tõdes Lasn, et pool protsenti madalam sotsiaalmaksumäär on väga väike muutus, kuid see näitab, et samasugune järsk otsus võib järgmisel korral oodata ees mõne olulisema muudatusega. „Sõnum on otsene: plaanide tegemisel ei saa enam arvestada sellega, mis on kirjas.“

Ka Wendre juhi Vahur Roosaare arvates oli sotsiaalmaksu niivõrd väike langetamine niikuinii suhteliselt mõttetu muudatus. „Ettevõtjate jaoks konkreetselt oli ta pigem sellise suhtumise näitamine, et okei, me tegeleme, aga sisulist mõju see kindlasti ettevõtlusele väga ei avalda.“

Roosaare sõnul ei ole muudatuse ära jäämine katastroof, kuid katastroof on see, kui kaob loogika ja kokkulepe, et asju teatatakse mõistliku aja jooksul ette. „Täna on see sotsiaalmaks, homme mingisugune muu maksumäära muudatus, ja see teeb kogu tegutsemiskeskkonna ettevõtete jaoks kindlasti palju ebamäärasemaks ja ebakindlamaks.“

Oodatakse sotsiaalmaksu lage

Roosaar rõhutas, et kuna Wendre on suur palga- ja maksude maksja, on see pool protsenti nende jaoks raha, kuid tervikuna ei aita see pool protsenti ühelgi ettevõttel elus püsida ega aja ka kedagi pankrotti. „Kindlasti see pool protsenti natuke kasumimarginaali ja kasumit ennast natuke mõjutab, aga see mõju on marginaalne. Meie palgapoliitilisi otsuseid see pool protsenti tegelikult ei mõjuta.“

Roosaare hinnangul tuleks ettevõtetele kasuks, kui sotsiaalmaksu määra langetamise ärajätmisele vastukaaluks kehtestataks sotsiaalmaksulagi. „Sotsiaalmaksulagi aitaks kindlasti mingit tüüpi ettevõtlusele ja targemate töökohtade loomisele kaasa. Kui selline pool tuleks vastu, siis kindlasti on see positiivne,“ ütles ta. Ka Lasni arvates oleks sotsiaalmaksulagi suures pildis Eestile kasulik.

Neljapäeval tulevase koalitsiooni tutvustatud uue maksupaketi valguses kommenteeris Roosaar, et sotsiaalmaksu määra langetuse ära jäämise kõrval paistab positiivseid muudatusi rohkem. Kõik sõltub tema sõnul aga sellest, kuidas suudetakse eelarvet tasakaalus hoida ja kust leitakse katteallikad. 

Roosaarel oli hea meel, et ettevõtete tulumaksu loogikat senise info põhjal muutma ei hakata, välja arvatud dividendide väljamaksmise loogika muutmine, mis on tema sõnul kindlasti positiivne. "Praegu tundub kõik enamvähem mõistlik," hindas ta.

Sotsiaalmaksu langetamata jätmine läbis esimese lugemise

Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on loobuda sotsiaalmaksumäära vähendamisest 2017. ja 2018. aasta alguses, kokku protsendipunkti võrra.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tutvustanud fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et eelnõu eesmärk on säilitada praegune olukord, kus sotsiaalmaksumäär on 33 protsenti.

Simson tõi välja, et sotsiaalmaksumäära langetamine alates 2017. aasta 1. jaanuarist 0,5 protsendipunkti võrra ja 2018. aasta 1. jaanuarist veel 0,5 protsendipunkti võrra oleks vähendanud sotsiaalmaksu laekumist 2017. aastal (eelmise aasta andmetel) 33,8 miljonit eurot, 2018. aastal 86 miljonit eurot ja 2019. aastal 91 miljonit eurot.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 1. detsember.