• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,68%7 826,54
  • DOW 300,52%51 532,89
  • Nasdaq 0,6%27 642,4
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,4
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,68%7 826,54
  • DOW 300,52%51 532,89
  • Nasdaq 0,6%27 642,4
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,4
Suurbritannia Brexiti ja Donald Trumpi valimisvõidu järel USAs on presidendivalimised Prantsusmaal sündmus, mis võib tuua muutusi Euroopas või maailmas nagu me seda täna tunneme.
Prantsusmaa parempoolsete presidendikandidaadi kandidaadid
  • Prantsusmaa parempoolsete presidendikandidaadi kandidaadid
  • Foto: Scanpix/Reuters
Ees võib olla Frexit, ehk prantslaste otsus lahkuda eurost ja Euroopa Liidust, kui kevadel võidab presidendivalimised äärmusparempoolse Rahvusrinde juht Marine Le Pen (48). Nii on palju kaalul, kui Prantsusmaa parempoolsed valivad omale presidendikandidaati, kes siis tõenäoliselt Marine Le Peniga otsustavas teises voorus vastakuti läheks. Praeguse presidendi Francois Hollande’i (62) sotsialistide parteid poliitikavaatlejad presidendivalimiste teise vooru jõudmas ei näe.
Kell käima
Pühapäeval läheb n-ö kell käima. Toimub esimene voor, kus Prantsusmaa parempoolsed, kes on oma partei ümber nimetanud Vabariiklaste parteiks, valivad presidendikandidaati. Võitja selgub nädala pärast teises voorus, kui esimeses voorus ükski kandidaat ei saa üle 50% häältest.
Küsimusele, mis oleks tema ettepanekud Prantsusmaa kõrgest tööpuudusest ja kidurast majanduskasvust välja toomiseks, vastas Le Pen, et Rahvusrinde ideed on juba poliitika põhivoolu üle võetud. Näiteks tõi ta nii parem- kui vasakleerist kostvaid üleskutseid eelistada kodumaist – made in France.
See mõte kõlas ka parempoolsete presidendikandidaatide viimases teledebatis enne esimest valimisvooru, kus arutati, millise hoiaku peaks Euroopa võtma, kui Donald Trumpi Ameerika protektsionismi pöörab.
„Me ei või olla naiivsed. Me ei või lasta oma tööstust, põllumajandust ja maaelu ära tappa,“  tsiteeris agentuur Bloomberg Nicolas Sarkozy'd, kes kutsus ka Euroopa Liitu vastu võtma seadust, mis nii nagu USAs nõuaks riigihangetel kodumaiseid pakkujaid eelistama. Ühtlasi nõustus ta Trumpiga, et NATO mõttekuse üle tuleks arutada.
Sarkozy kõnetab Le Peni toetajaid
Sarkozy kampaanias on sarnaseid teemasid ja hoiakud nagu Le Penil, mis puudutavad näiteks sisserände piiramist. Suur vahe on aga selles, et Sarkozy peab Euroopa Liitu globaliseeruvas maailmas ainuvõimalikuks teeks ja on visandanud – viimati mõned päevad tagasi ajalehes Financial Times avaldatud arvamusartiklis – ettepanekuid selle reformimiseks. Sest praegusel kujul on liit Sarkozy sõnul oma kodanikele kaugeks ja võõraks jäänud.
Nii nagu Le Pen rõhutab ka tema piiride tähtsust, et peatada massiline sisseränne, ning sotsiaalse dumpingu lõpetamist. Prantsusmaal on taolise dumpingu üheks „maaletoojaks“ ELi töötajate lähetamise direktiiv, mis lubab maksta teisest liikmesriigist tulnud töötajale madalamat palka.
Kindlasti arvatakse eelvalmistel teise vooru pääsevat Alain Juppéd, toetusprotsentide järgi on peamine rebimine Sarkozy ja Filloni vahel. Kui aga Juppést peakski saama Prantsuse parempoolsete presidendikandidaat, võib temalt omakorda toetust ära tõmmata äsja sõltumatu kandidaadina ennast üles seadnud endine Francois Hollande’i valitsuse majandusminister Emmanuel Macron (38). Mõlemad püüavad hääli tsentrist. Prantsuse sotsialistide presidendikandidaat selgub jaanuaris. Laupäeval ütles peaminister Manuel Valls, et on valmis partei kandidaadiks olema. 
Prantsusmaa presidendivalimised toimuvad tuleval aastal kahes voorus - 23. aprillil ja 7. mail.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele