Ettevõtjate teadusinvesteeringud kukkusid madalseisu

Kokku kulutas ettevõtlussektor mullu teaduse ja kultuuri arendamiseks 139,4 miljonit eurot. Aasta varasemaga võrreldes oli seda 11% rohkem, aga põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu, teatas statistikaamet.

Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli seevastu rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17%-ni kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. Statistikaameti hinnangul on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal. 

Kokku arendati Eestis teadust ja kultuuri mullu 302,8 miljoni euro eest, mis on 6% enam kui aasta varem.

Sarnaselt ettevõtlussektoriga moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) teadus- ja arendustegevuse kuludes suurima osa tööjõukulud — 50%.

Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes 6%, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes veidi vähem — 3%.

Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes 9%, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine 1%. Samas tööjõukulud teadus-ja arendustegevusele kokku kasvasid 9%, sellest 18% ettevõtlussektoris ning 1% kasumitaotluseta sektorites.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5%, mis jäi varasema aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.