Kas suurem palk paneb rohkem sünnitama?

Kolme lapse ema Lea Danilson-Järg kirjutas Äripäeva "Eduka Eesti“ ideekonkursil, et tema tutvusringkonnas on inimesi, kes sooviksid kolmandat last, kuid majanduslikel põhjustel ei saa seda endale lubada. „Ka hiljuti Eestis tehtud uuring näitas, et soovitud ja tegeliku laste arvu vahel on küllaltki suur vahe. Majanduslikel põhjustel on selles väga suur roll,“ lausus Danilson-Järg.

Ta märkis, et kahaneva sotsiaalmaksu rakendamine vastavalt laste arvule võimaldaks maksusüsteemi kaudu suurendada kolme ja enama lapsega perede arvu. Tema ettepanek on, et kolmanda lapse sünnil tõuseks nii isa kui ka ema palk 15%. Raha selleks tuleks mitte tööandja taskust, vaid läbi netopalka mõjutava riigi maksusüsteemi (vt skeemi seletust lisast - toim).

Reps: suurem palk ei innustaks sünnitama

Haridusminister ja viie lapse ema Mailis Reps leiab, et raha ja toetused on olulised, kuid ainult need ei pane rohkem lapsi sündima. Vaja on raha koos süsteemi paindlikumaks muutmisega. „Raha on oluline, kui see on takistus. Kuid lisapalga puhul tekib küsimus - kellele? Kogu lugupidamise juures oma abikaasa vastu, siis 15% rohkem palka ei paneks mind rohkem sünnitama,“ märkis Reps naerdes.

Tema hinnangul on praegusel emapalga süsteemil palju boonuseid, näiteks et ema saab olla lapsega pikalt kodus ja pühenduda. Paljud naised ongi valinud selle tee, et jäävad poole kohaga koju.

„Aga, kui naine tahab, et lapsed kasvaksid üheskoos, siis ma olen enda järgi arvutanud, et oleksin olnud 14 aastat järjest kodus," jätkas Reps. "Muidugi võime öelda, et see on vahva, et naine on pühendunud, aga tegelikult painab peresid esiteks rahaline pool. Ja teiseks see, kuidas saaks naine poole kohaga tööd edasi teha, rahaliselt kaotamata. Kõige valusam valik on naise jaoks see, et ei peaks 20-30 aastat ehitatud karjääri ohverdama,“ rääkis Reps.

Ta lisas, et peremudelid on väga erinevad ja soovid samuti, kuid põhiline takistus on siiski raha ning naise kartus kaotada igaveseks karjäär, mille nimel on palju tööd tehtud.

Rask: karjäär ei peaks kannatama

Ettevõtja ja avatud kooli eestvedaja Rasmus Raski hinnangul näitab Põhjamaade kogemus, et toetused võivad tõesti aidata sündivusel kasvada. Motiveeriv toetus oleks tema sõnul selline, mis aitab katta lapse kasvatamisega seotud igakuised kulud. Näiteks palgast lisaprotsendi maksmine ei pruugi madalapalgaliste puhul katta lapsega seotud kulusid. Küll aga on planeeritav 300 eurot lapse kohta lasterikastele peredele tema hinnangul tervitatav samm.

Lisaks rahale aitab sündivuse tõusule kõige rohkem kaasa perede ja eelkõige naiste kindlustunne tuleviku suhtes. Mida jõudsamalt kasvab majandus ning mida positiivsem tulevikuväljavaade, seda suurem on tema hinnangul ka kindlustunne luua oma pere.

„Sündivus kasvab, kui naised tunnevad, et lapse saamine ei sea ohtu nende karjääriperspektiivi. Kindlustunde suurendamiseks võiks kaaluda nihutada tasustatud isapuhkuse algust veelgi varasemaks - miks ei võiks mõlemad vanemad kohe sünniärgselt osalise koormusega töötada ning kasvatuskohustust jagada,“ tegi Rask ettepaneku, mis muudaks elu ja töökorraldust paindlikumaks.

Lambot: lastetoetus tõstab sündide arvu

Ettevõtja Karli Lamboti sõnul võib paarist viimase aasta uuringust välja tuua, et lastetoetuste suurusega saab mõjutada sündivuse kasvu. Kuid tihti piirdutakse kahe lapsega, sest kolmanda lapse sünd paiskaks enamiku Eesti peresid vaesuspiirist allapoole. „Kui lastetoetuste abil saaks vaesuspiirist läbi vajumist vältida, siis ilmselt Eesti sündivus kasvaks,“ arvas Lambot.

Mis puudutab Danilson-Järgi ideed tõsta kolmanda lapse saanud vanemate palka 15% ning saada see raha kahaneva sotsiaalmaksu rakendamisest, on see Lamboti hinnangul diskussiooni ja kaalumist väärt.

Esimese sammuna mõtleks ta otsetoetuste printsiibi peale, mis kasvavad ebapiisavas mahus. Järgmise sammuna võiks vaadata maksupoliitikat.

„Meiesugusel katastroofilise sündivusega väikeriigil tasub kaaluda kõiki ideid, mis selles vallas välja käiakse. Peamine küsimus on lihtne: kas meil tasub kuidagi lõhkuda olukord, kus laste arv peres ei mõjuta pensionieas inimeste heaolu. Heaoluriikides on viimase 100-150 aastal jooksul see seos puudunud,“ märkis Lambot.

Lehis: lapse "hind" ei peaks sõltuma vanemate palgast

Maksuekspert Lasse Lehis tõstatab olulise küsimuse: kas lapse "hind" peaks sõltuma vanemata sissetulekust? „Praegusel juhul sõltuks riigi toetus inimese sissetulekust. Aga kui ema tööl ei käi, mis siis saab. Töötud, üliõpilased, välismaal töötavad emad? Isad?“ oli Lehisel rida küsimusi.

„Kui lapsed sünnivad järjest, siis on ema saanud 3 aastat järjest emapalka 4-5 aasta taguse töötasu alusel. Kust me selle 15% arvutame? Ma ei hakka fantaseerima, kuidas töökollektiivi lasterikkad emad hakkavad kolleegide lisatasusid oma nimel välja võtma ja ümbrikus jagama,“ nentis Lehis.

Tema sõnul maksab Eestis sotsiaalmaksu tööandja ning sotsiaalmaksu vähendamisel ei ole tööandjal mingit kohustust selle võrra suurendada töötaja palka. „Sotsiaalmaksu vähendamisel väheneb ka isiku pensioni- ja ravikindlustushüvitise arvutamiseks kasutatav tulumäär. See tuleks kompenseerida."

Ja kokkuvõttes on Lehise sõnul küsimus, kas pole lihtsam, kui riik maksaks otse lapsevanemale suuremat lapsetoetust või vanemahüvitist ning jätaks tööandjad ja haigekassa mängust välja, ja lisas: „Kas tööandja üldse peab teadma, kui palju tema töötajal lapsi on?“

Kiigemägi: paljulapselisus näitab missioonitunnet

Finantsekspert Ivar Kiigemägi sõnul on laste saamine indiviidipõhine, ja siin võib vabalt kehtida olukord, et need, kes soovivad lapsi saada, saavad neid sõltumata toetustest. „Sada ja rohkem aastat tagasi tingis suurema laste arvu otsene vajadus töökäte järele oma talus. Küsimus on, et mis oleks see vajadus, mis tänapäeval paneks inimesi rohkem sünnitama,“ märkis Kiigemägi.

„Suurem laste arv näitab osaliselt missioonitunnet. Kui muredest rääkida, siis äkki on hoopis suurem mure sõime- ja lasteaiakohtade pärast. Või tekitab segadust meie ühelt poolt väga helde, kuid teisalt küllaltki jäik vanemapalga süsteem. Inimesel võib tekkida sisekonflikt, kas kasutada maksimaalselt ära vanemapalga võimalused ja riskida oma karjääri aeglustumisega või minna enne pooleteise aasta möödumist tööle, kaotades järelejäänud vanemapalga,“ arutles Kiigemägi.

Kommenteerides Danilson-Järgi ideed tõsta kolmelapseliste vanemate palka 15%, arvas Kiigemägi, et praeguse sotsmaksu süsteemi juures oleks selline lahendus võimatu, kuna sotsiaalmaks on tööandja kulu ehk töötaja ei saaks kuidagi seda võimaliku sotsiaalmaksu vähendust endale. „Ning kui kuidagi peakski tööandja maksma kõrgemat tasu rohkemate lastega inimestele, siis see oleks väga ebaõiglane teiste töötajate suhtes ning see võiks tuua päris huvitavaid kaasuseid võrdõiguslikkuse voliniku jaoks,“ märkis Kiigemägi.

Samas võiks tema sõnul olla tervitatav see, kui sotsiaalmaks poleks enam tööandja kulu, vaid töötaja oma. Siis näeksid ka töötajad neid summasid paremini, mida tööandjad töötasude pealt maksavad ning oskaksid ka riigilt adekvaatsemaid teenuseid nõuda.

Euroopas pöördumatu probleem

„Kuigi paljud arvavad, et nad väärivad kõrgemat pensioni, sest on oma tööajal nii palju panustanud, siis tegelikult maksavad riiklikku pensioni kõik töölkäijad ehk kui inimene ei ole tuleviku jaoks piisvalt palju töötajaid üles kasvatanud, siis seda peaks arvesse võtma,“ arvas Kiigemägi. Samas tekitab kindlasti küsimusi see, kas peaks karistama neid inimesi, kes näiteks füüsiliselt ei ole võimelised lapsi saama.

Kiigemägi möönis, et suure tõenäosusega on sündimuse vähenemine Euroopas pöördumatu protsess ning maksudega on keeruline või lausa võimatu seda mõjutada – riik võiks pigem tagada, et peredel oleks raha ja aega lastega tegelemiseks. „See oleks vajadusepõhine lähenemine – kellelgi on vaja lisatoetust, samas teistel ei ole vaja lisaraha, vaid pigem aega,“ lisas ta.

„Tähtis on lasteaiakohtade kättesaadavus“

Kaia Iva, sotsiaalkaitseminister:

„Kõrgem sündimus on üldjuhul riikides, kus peredel on head võimalused ühendada töö- ja pereelu, kus on paindlikum töökorraldus, kvaliteetne lapsehoid ning kaasaegne puhkuste ja hüvitiste süsteem. Praegune vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem mõjutas küll alguses sündimust positiivselt, kuid nüüdseks seda mõju enam pole. Seetõttu on plaanis muuta vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks, andes lapsevanematele rohkem võimalusi kombineerida lapse kasvatamist ja töötamist. Lisaks vanemahüvitisele ja lapsetoetustele on sündimuse suurendamiseks oluline toetada lapse kasvatamist erinevate teenustega – näiteks on tähtis tagada lasteaiakohtade kättesaadavus. 

Praegusele lapsetoetusele lisandub 1. juulist 2017 esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot – lapserikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Vastavalt uuele koalitsioonileppele on kavas see toetus tõsta 300-le eurole. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus.

Seega järgmise aasta 1. juulist hakkaks kolmelapseline perekond saama riigilt 500eurost toetust – 50 eurot nii esimese kui ka teise lapse eest, 100 eurot kolmanda lapse eest ning 300 eurot lapserikka pere toetust. Paljude perede jaoks on tegu suurema palgalisaga, kui seda oleks 15% palgast.

Lapsetoetuste puhul tuleb eelkõige silmas pidada, et toetused tagaks võrdsed võimalused kõigile lastele ja aitaksid ennetada laste vaesust. Palgast sõltuv lapsetoetus tekitaks olukorra, millest võidavad paremal järjel olevad perekonnad ning puuduses kannatavatele lastele võib  jääda kasutegur väga väikeseks. Seetõttu on universaalne lapsetoetus õiglasem ja võimaldab lastele paremaid võimalusi.“