Ivanka Trump – USA esimene tütar

21. detsember 2016, 13:33
Ivanka ja Donald Trump.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161221/NEWS/161229932/AR/0/AR-161229932.jpg

Oma 35 eluaasta juures on ta edukas ettevõtja, kirjanik ja kuulsus, kelle varandus küündib 150 miljonile dollarile. USA 45. presidendiks valitud Donald Trumpi tütrest Ivankast on saamas riigi esimene tütar.

Teismeeas töötas ta modellina, hiljem asus juhtima suurt impeeriumi, kus tema käe all olid mood, äri, meedia ja koolitus. Nüüd on Ivanka astumas järgmist suurt sammu, kui isa Donald valmistub kolima Valgesse Majja ning kavatseb kaasa võtta nii tütre kui selle abikaasa Jared Kushneri.

Novembris teatas Trump, et tema abikaasa Melania jääb esialgu New Yorki, et olla koos nende poja Barroniga, kes peab koolis õppeaasta lõpetama. Ivanka oma mehe ja kolme lapsega kaaluvad samal ajal kolimist Georgetowni, Washingtoni kesklinna prestiižsesse linnajakku. Donald Trump kavatseb eraldada Ivankale ja Jaredile Valges Majas kontoriruumid – need, mis tavapäraselt on olnud riigi esimese leedi päralt.

Susan Swain, USA esimestest leedidest kirjutatud raamatu autor leiab, et Melania otsus on taganemine Valge Maja tavapärasest protokollist. Kuid selle perekonna puhul, kes sattus ootamatult Washingtoni poliitareenile, pole ükski käik ebatavaline.

„Iga esileedi kohandab oma ülesanded enda järgi,“ räägin Swain. Näiteks Michelle Obama kaalus pärast Barack Obama valimisvõitu samuti võimalust jääda tütardega Chicagosse. Swaini hinnangul jääb Melania Trump New Yorki selleks, et säilitada oma lapsele „normaalne“ elurütm ja kaitse avaliku tähelepanu eest.

Kuni Melania jääb New Yorki, on Ivanka valmis võtma endale esimese leedi ülesanded ning osalema perenaisena ametlikel üritustel ja riiklikel kohtumistel. Tegelikult pole see erakordne praktika – ka varem on Ameerika presidentidel, näiteks Thomas Jeffersonil, Lyndon B. Johnsonil ja Ronald Reaganil, olnud ametikohuste täitmisel abiks sugulased.

Kuid Ivanka Trumpi roll võib olla märksa tähenduslikum. Ta on juba tekitanud üldist imestust, kui ilmus läbirääkimistele Jaapani peaministri Shinzo Abega, samuti oli ta platsis Facebooki, Apple’i ja teiste Silicon Valley trehnokraatide kohtumisel Donald Trumpiga.

Kas Ivanka võib mõjutada oma isa poliitikat?

Varem tegeles Ivanka väga kindlate teemadega – naiste õigused, kliimamuutused, lastekaitse –, mis tulevikus võivad teemadena ristuda Vabariikliku partei põhiseisukohtadega.

Boston Globe’i ajakirjanik ja raamatu „Trumpi seadused: ambitsioonid, ego, raha ja võim“ ("Trump Revealed: An American Journey of Ambition, Ego, Money and Power") autor Michael Kranish leiab, et kui Trumpi plaanid oma tütrega jäävad ka häguseks, siis varasema, ärimaailmas tegutsemise kogemuse põhjal on selge, et tulevase presidendi jaoks on pereliikmed tema lähimad nõuandjad.

„Ivanka mängis olulist rolli isa valimiskampaanias, seepärast ootavad kõik, et tema ja ta mees mängivad mitte väiksemat rolli nüüd Trumpi nõunikena,“ leiab Kranish.

Intervjuus New York Timesile märkis poliitikaanalüütik Anne-Marie Slaughter, et näeb Ivankat naiste õiguste eest võitlejana ka oma isa presidendiks oleku ajal. „Ta võtab väga tõsiselt laste eest hoolitsemise küsimusi ja võib olla administratsioonis oluline jõud,“ rääkis Slaughter.

Kui formaalne võib tema roll olla?

Kuni Ivanka pole riigiteenistuja, ei laiene talle ka föderaalseaduse punkt onupojapoliitika kohta, mis võeti vastu juba Kennedy ajal, et piirata viimase perekonna mõju USA poliitikale.

Trumpi nõunik Kellyanne Conway on aga juba öelnud, et meeskond võib ära kasutada selle seaduse üht auku, kus pereliige ei ela Valges Majas, aga käib seal tööl. „Onupojapoliitikaga võitlemise seaduses on erand neiks juhtudeks, kui pereliikmed tahavad töötada Läänetiivas, nii et presidendil on vabadus määrata oma isiklikke kaastöötajaid,“ rääkis Conway. Ta lisas, et kõik tööd Valges Majas on „täielikult eraldatud“ Trumpi ärihuvidest.

Vihje Ivankat ees ootavale annab ehk ka see, et Donald Trump ei ole nimetanud oma tütart nende seas, kes hakkavad juhtima tema firmasid ajal, mil tema juhib riiki.

Siiski ei kao süüdistused huvide konfliktis ilmselt niipea mitte kuskile. Ivanka on seda juba omal nahal tundnud, kui ta ilmus pärast Trumpi valimisvõitu rahvustelevisiooni intervjuule, käel tema enda juveelibrändi käevõru. Pressiteade, mis reklaamis seda 10 000 dollarit maksvat ehet, kutsus esile sellise meediakära, et firma president pidi esitama ametliku vabanduse.

Kas sellest vääratusest on midagi õpitud või saab sellest vaid üks seik konfliktide suuremas jadas, mis ootavad ees Donald Trumpi ametiajal? „Meie riik põrkab esimest korda kokku sellega, et Valge Maja asustab ärimehe perekond,“ räägib Swain. „Me võime vaid loota, et Trumpi perekond on piisavalt ettevaatlik ja suudab vältida eetiliste probleemide teket.“

Heategevusoksjon, kus oli enampakkumisel Ivanka Trumpiga kohvitamine.

50 000 dollarit Ivankaga kohvitamise eest

New York Times kirjutas sel nädalal Ivanka noorema venna Eric Trumpi heategevusfondi oksjonist, millel oli enampakkumisel 45minutiline kohvijoomine Ivanka Trumpiga. Kogu saadud tulu pidi minema Tennessee St Jude’i lastehaiglale teadustegevuseks.

Oksjoni alghind oli 50 000 dollarit ning läinud reedeks, kui enampakkumine oli väldanud kümme päeva, oli suurim pakkumine 72 888 dollarit. Kõrgeimat hinda pakkus aga organisatsioon Go Hydrogen, mille kohta ei ole avalikes andmebaasides vähimatki infot. Oksjon otsustati katkestada.

Trumpi perekond oksjoni katkestamist ei kommenteerinud, kuid New York Timesiga vestelnud eksperdid tõid välja kaks arvatavat põhjust. Miljardäri perekonna läbiviidud heategevusoksjon oli paljude hinnangul ebaeetiline ning teiseks, kui Ivanka kavatseb saada oma isa nõunikuks, siis on sellises ettevõtmises kaasalöömine talle kõrge riigiametnikuna kohatu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. December 2016, 13:55

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing