Mari Mets • 22 detsember 2016
Jaga lugu:

Jõuluaja valik: milline muusika paneb rohkem ostma?

Muusikapsühholoogid Dali Kask (vasakul) ja Hendrik Saare valivad kaupluste siseraadiotesse teaduslikel alustel muusikat.
Muusikapsühholoogid Dali Kask (vasakul) ja Hendrik Saare valivad kaupluste siseraadiotesse teaduslikel alustel muusikat.  Foto: Andres Haabu

Kuidas panna inimesi muusika abil rohkem ostma ja millised on kaupmehele taustmuusika põhitõed, et klient poest kiiruga ei põgeneks, rääkisid muusikateadlased Dali Kask ja Hendrik Saare OÜst Artist Siseraadiod.

Jõuluajal on eriti tähtis, et kaubanduskeskustes mängiv muusika inimesi minema ei peletaks, sest just siis on kliendid valmis seal tavapärasest rohkem raha kulutama. Kaubanduskeskustesse ja muudesse asutustesse teaduslikult taustmuusikat valiva OÜ Artist Siseraadiod muusikateadlaste ja -psühholoogide jaoks on see aga ka tavapärasest töömahukam periood, sest paljud poed püüavad eduka jõulumeeleolu nimel klientidele oskuslikult jõulumuusikat mängida.

“Mõnes kohas on väga temaatilised jõulud, näiteks põhjamaine, ultramoodne või klassikaline jõul või on loodud hoopis mingi jõulu- või võlumaa. Meie saame siis oma muusikavalikuga selle kampaania eripära paremini ilmestada,” rääkis muusikapsühholoog Dali Kask.

Priit Laur, , Artist Siseraadiod OÜ tegevjuht

Meie konkurent on iga muusikahuviline

Igaüks, kes on võimeline endale muusikapoest või internetist muusikat ostma ja tahab ise muusikaprogramme kokku panna, on meile konkurent.

Inimesi, kes on võimelised playlist’e koostama, leidub igal pool, aga nii teaduslikku lähenemist valikute tegemisel kasutame Eestis ilmselt vaid meie. Alternatiivseid võimalusi muusikavalikute koostamiseks tekib üha enam teisigi, seda enam oleme tänulikud, et suurem osa meie klientidest on meile püsivad koostööpartnerid juba väga pikka aega.

Kindlasti on kasumlikumaid ärisid kui siseraadio programmi koostamine, aga see on see töö, mida me armastame ja oskame ning mille järgi kliendid meid juba ligi 15 aastat tunnevad. Selles äris on mingi sesoonsus, aga ei saaks öelda, et detsember oluliselt rohkem raha sisse tooks kui veebruar või märts. Töötame aasta ringi, muusikavalikuid tehakse ka sõbrapäevaks, emadepäevaks ja jaanipäevaks.

Kaupmehe ämber: liiga kiire muusika

Muusika tajumine ja sellest emotsioonide saamine on Kase sõnul individuaalne protsess. See sõltub konkreetsest inimesest, tema vanusest, soost, hetke meeleolust ja paljust muust, mistõttu on võimatu kokku panna sellist muusikavalikut, mis kõikidele ühtemoodi meeldiks või ühesugust mõju avaldaks.

“Seetõttu lähtumegi oma töös kindlatest põhimõtetest, mille üks pool on muusikapsühholoogia tõekspidamised – kuidas muusika keskkonnas mõjub ja mis on seal tema funktsioon – ning teine pool keskkonna enda eripära ja turunduslikud eesmärgid,” märkis ta.

Hendrik Saare, Artist Siseraadiod OÜ muusikajuhi sõnul on raske öelda, et mingit tüüpi muusika paneb inimesed otseselt rohkem ostlema, sest mõni muusika kõnetab mõnda inimest rohkem, mõnda vähem, kuid on üldtõed, mille abil saab inimesi poes mõjutada küll. “On teatud põhimõtted, kuidas suunata inimese energiataset või liikumiskiirust. Näiteks kiirem muusika paneb inimese kiiremini liikuma ja võib juhtuda, et seega ka kiiremini poest välja liikuma,” sõnas Saare ja lisas: “Peamine eesmärk on tekitada muusikaga siiski keskkonnas meeldiv atmosfäär, et inimestel oleks hea olla.”

Kase sõnul on kaubakeskustes mängiv muusika olemuselt taustmuusika, mis ei tohi olla esiplaanil, vaid peabki mängima vaikselt taustal, et luua kaupluses mõnus meeleolu. “Võib ju eeldada, et kui keskkonnas mängib mõnus muusika, mis loob hea atmosfääri, olemata liiga pealetükkiv või tempokas, millega inimesed võiksid kiiremini poest välja liikuda, siis ongi võimalik luua keskkond, kus on meeldiv ostelda.”

Üks on tema sõnul aga kindel, kuna jõulud on suhteliselt stressirohke aeg, ei tohi jõulumuusika tekitada kindlasti lisastressi, vaid peaks olema rahulikus tempos.

Artist Siseraadiod OÜ

Toodab taustmuusikaprogramme ja audioreklaamklippe ning vahendab kaubanduskeskuste ja kaubanduskettide siseraadiotesse reklaame, samuti tegeleb helisüsteemide projekteerimise, paigalduse ja hooldusega

Omanikud: Priit Laur (70%), Rain Kelk (10%), Ivo Merioja (10%) ja Mallar Prandi (10%)

Töötajaid: 11

Äripäeva 2015. aasta turundusfirmade TOPis 57. kohal

Mullune käive oli 1,5 miljonit eurot ja kasum seejuures 65 000 eurot

 

Ehituspoes rokk, ostukeskuses džäss

Saare jälgib ise poodides käies pidevalt seal mängivat muusikat, pannes tähele, kas mängib teadlikult koostatud playlist või lihtsalt raadio. “Tihtipeale on probleem selles, et muusika tõmbab liiga palju tähelepanu – on kas liiga vali, intensiivne või kiire,” lausus ta.

“Muusikat valides küsime endalt alati, kas see pood on suunatud pigem noortele või eakatele, kas seal on müügil odavamad või kallimad tooted, milline on üldine väljapanek, atmosfäär ja sisekujundus. Kõik need nüansid inspireerivad muusikavalikut koostama. Mõtleme kõigele sellele, et muusikal keskkonnas oleks oma kindel toime,” rääkis Kask.

Kask toob näiteks ehituspoed, kus muusika žanrivalik erineb kogu pere ostukeskuse omast. Ehituspoodide puhul on näiteks pop- ja rokkmuusika žanrid rohkem esindatud kui mahe džässmuusika.

Kui näiteks raamatupoes on riiuli kõrval tool, kus saab lugeda, kuid taustaks mängib müüja lemmik vali rokkmuusika, võib eeldada, et see muutub kiiresti häirivaks ja ei soosi poes raamatu sirvimist. Haigla ooteruumi jällegi tuleb valida muusika, mis aitaks patsientidel ärevust vähendada. See eeldab eeltööd ja koostööd haigla töötajatega, kes tunnevad oma patsiente.

Haudvaikus on eriti mürarikas

Kui kaubakeskuses muusika järsku kinni keerata, siis poleks seal täielik haudvaikus, sest ümbritsev keskkond on väga mürarikas – eskalaatorid, ventilatsioon, lambid, jutukõmin ja muud olmehelid. Muusika aitabki Kase sõnul erinevad olmehelid emotsionaalselt meeldivamasse keskkonda siduda.

“Inimesed märkavad seda vahet väga kiiresti, kui muusika mängib või ei mängi. Oleme teinud isegi küsitlusi. Kui muusika poes ei mängi, siis tajub inimene seda keskkonda veel mürarikkamalt, kui see tegelikult on. Teine pool kaubanduskeskustes käivatest inimestest on ju töötajad. Kui nad on päevast päeva suhteliselt kaootilises helikeskkonnas, siis avaldab see lõpuks mõju nende heaolule ja tervisele, mõjutades nende produktiivsust,” rääkis Kask.

See, et kliendid ei pane tähele, mis lugu poes parasjagu mängib, on Kase sõnutsi täiesti tavapärane, kuid kuulmismeel on  pidevalt aktiivselt töös ja mõjutab alateadlikult inimese olemist ja käitumist, tema soovi poes viibida ja sinna jälle tagasi tulla.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt