Jõuluaja valik: milline muusika paneb rohkem ostma?

Jõuluajal on eriti tähtis, et kaubanduskeskustes mängiv muusika inimesi minema ei peletaks, sest just siis on kliendid valmis seal tavapärasest rohkem raha kulutama. Kaubanduskeskustesse ja muudesse asutustesse teaduslikult taustmuusikat valiva OÜ Artist Siseraadiod muusikateadlaste ja -psühholoogide jaoks on see aga ka tavapärasest töömahukam periood, sest paljud poed püüavad eduka jõulumeeleolu nimel klientidele oskuslikult jõulumuusikat mängida.

“Mõnes kohas on väga temaatilised jõulud, näiteks põhjamaine, ultramoodne või klassikaline jõul või on loodud hoopis mingi jõulu- või võlumaa. Meie saame siis oma muusikavalikuga selle kampaania eripära paremini ilmestada,” rääkis muusikapsühholoog Dali Kask.

Kaupmehe ämber: liiga kiire muusika

Muusika tajumine ja sellest emotsioonide saamine on Kase sõnul individuaalne protsess. See sõltub konkreetsest inimesest, tema vanusest, soost, hetke meeleolust ja paljust muust, mistõttu on võimatu kokku panna sellist muusikavalikut, mis kõikidele ühtemoodi meeldiks või ühesugust mõju avaldaks.

“Seetõttu lähtumegi oma töös kindlatest põhimõtetest, mille üks pool on muusikapsühholoogia tõekspidamised – kuidas muusika keskkonnas mõjub ja mis on seal tema funktsioon – ning teine pool keskkonna enda eripära ja turunduslikud eesmärgid,” märkis ta.

Hendrik Saare, Artist Siseraadiod OÜ muusikajuhi sõnul on raske öelda, et mingit tüüpi muusika paneb inimesed otseselt rohkem ostlema, sest mõni muusika kõnetab mõnda inimest rohkem, mõnda vähem, kuid on üldtõed, mille abil saab inimesi poes mõjutada küll. “On teatud põhimõtted, kuidas suunata inimese energiataset või liikumiskiirust. Näiteks kiirem muusika paneb inimese kiiremini liikuma ja võib juhtuda, et seega ka kiiremini poest välja liikuma,” sõnas Saare ja lisas: “Peamine eesmärk on tekitada muusikaga siiski keskkonnas meeldiv atmosfäär, et inimestel oleks hea olla.”

Kase sõnul on kaubakeskustes mängiv muusika olemuselt taustmuusika, mis ei tohi olla esiplaanil, vaid peabki mängima vaikselt taustal, et luua kaupluses mõnus meeleolu. “Võib ju eeldada, et kui keskkonnas mängib mõnus muusika, mis loob hea atmosfääri, olemata liiga pealetükkiv või tempokas, millega inimesed võiksid kiiremini poest välja liikuda, siis ongi võimalik luua keskkond, kus on meeldiv ostelda.”

Üks on tema sõnul aga kindel, kuna jõulud on suhteliselt stressirohke aeg, ei tohi jõulumuusika tekitada kindlasti lisastressi, vaid peaks olema rahulikus tempos.

Ehituspoes rokk, ostukeskuses džäss

Saare jälgib ise poodides käies pidevalt seal mängivat muusikat, pannes tähele, kas mängib teadlikult koostatud playlist või lihtsalt raadio. “Tihtipeale on probleem selles, et muusika tõmbab liiga palju tähelepanu – on kas liiga vali, intensiivne või kiire,” lausus ta.

“Muusikat valides küsime endalt alati, kas see pood on suunatud pigem noortele või eakatele, kas seal on müügil odavamad või kallimad tooted, milline on üldine väljapanek, atmosfäär ja sisekujundus. Kõik need nüansid inspireerivad muusikavalikut koostama. Mõtleme kõigele sellele, et muusikal keskkonnas oleks oma kindel toime,” rääkis Kask.

Kask toob näiteks ehituspoed, kus muusika žanrivalik erineb kogu pere ostukeskuse omast. Ehituspoodide puhul on näiteks pop- ja rokkmuusika žanrid rohkem esindatud kui mahe džässmuusika.

Kui näiteks raamatupoes on riiuli kõrval tool, kus saab lugeda, kuid taustaks mängib müüja lemmik vali rokkmuusika, võib eeldada, et see muutub kiiresti häirivaks ja ei soosi poes raamatu sirvimist. Haigla ooteruumi jällegi tuleb valida muusika, mis aitaks patsientidel ärevust vähendada. See eeldab eeltööd ja koostööd haigla töötajatega, kes tunnevad oma patsiente.

Haudvaikus on eriti mürarikas

Kui kaubakeskuses muusika järsku kinni keerata, siis poleks seal täielik haudvaikus, sest ümbritsev keskkond on väga mürarikas – eskalaatorid, ventilatsioon, lambid, jutukõmin ja muud olmehelid. Muusika aitabki Kase sõnul erinevad olmehelid emotsionaalselt meeldivamasse keskkonda siduda.

“Inimesed märkavad seda vahet väga kiiresti, kui muusika mängib või ei mängi. Oleme teinud isegi küsitlusi. Kui muusika poes ei mängi, siis tajub inimene seda keskkonda veel mürarikkamalt, kui see tegelikult on. Teine pool kaubanduskeskustes käivatest inimestest on ju töötajad. Kui nad on päevast päeva suhteliselt kaootilises helikeskkonnas, siis avaldab see lõpuks mõju nende heaolule ja tervisele, mõjutades nende produktiivsust,” rääkis Kask.

See, et kliendid ei pane tähele, mis lugu poes parasjagu mängib, on Kase sõnutsi täiesti tavapärane, kuid kuulmismeel on  pidevalt aktiivselt töös ja mõjutab alateadlikult inimese olemist ja käitumist, tema soovi poes viibida ja sinna jälle tagasi tulla.