• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Kuidas panna inimesi muusika abil rohkem ostma ja millised on kaupmehele taustmuusika põhitõed, et klient poest kiiruga ei põgeneks, rääkisid muusikateadlased Dali Kask ja Hendrik Saare OÜst Artist Siseraadiod.
Muusikapsühholoogid Dali Kask (vasakul) ja Hendrik Saare valivad kaupluste siseraadiotesse teaduslikel alustel muusikat.
  • Muusikapsühholoogid Dali Kask (vasakul) ja Hendrik Saare valivad kaupluste siseraadiotesse teaduslikel alustel muusikat.
  • Foto: Andres Haabu
Jõuluajal on eriti tähtis, et kaubanduskeskustes mängiv muusika inimesi minema ei peletaks, sest just siis on kliendid valmis seal tavapärasest rohkem raha kulutama. Kaubanduskeskustesse ja muudesse asutustesse teaduslikult taustmuusikat valiva OÜ Artist Siseraadiod muusikateadlaste ja -psühholoogide jaoks on see aga ka tavapärasest töömahukam periood, sest paljud poed püüavad eduka jõulumeeleolu nimel klientidele oskuslikult jõulumuusikat mängida.
“Mõnes kohas on väga temaatilised jõulud, näiteks põhjamaine, ultramoodne või klassikaline jõul või on loodud hoopis mingi jõulu- või võlumaa. Meie saame siis oma muusikavalikuga selle kampaania eripära paremini ilmestada,” rääkis muusikapsühholoog Dali Kask.
“Muusikat valides küsime endalt alati, kas see pood on suunatud pigem noortele või eakatele, kas seal on müügil odavamad või kallimad tooted, milline on üldine väljapanek, atmosfäär ja sisekujundus. Kõik need nüansid inspireerivad muusikavalikut koostama. Mõtleme kõigele sellele, et muusikal keskkonnas oleks oma kindel toime,” rääkis Kask.
Kask toob näiteks ehituspoed, kus muusika žanrivalik erineb kogu pere ostukeskuse omast. Ehituspoodide puhul on näiteks pop- ja rokkmuusika žanrid rohkem esindatud kui mahe džässmuusika.
Kui näiteks raamatupoes on riiuli kõrval tool, kus saab lugeda, kuid taustaks mängib müüja lemmik vali rokkmuusika, võib eeldada, et see muutub kiiresti häirivaks ja ei soosi poes raamatu sirvimist. Haigla ooteruumi jällegi tuleb valida muusika, mis aitaks patsientidel ärevust vähendada. See eeldab eeltööd ja koostööd haigla töötajatega, kes tunnevad oma patsiente.
Haudvaikus on eriti mürarikas
Kui kaubakeskuses muusika järsku kinni keerata, siis poleks seal täielik haudvaikus, sest ümbritsev keskkond on väga mürarikas – eskalaatorid, ventilatsioon, lambid, jutukõmin ja muud olmehelid. Muusika aitabki Kase sõnul erinevad olmehelid emotsionaalselt meeldivamasse keskkonda siduda.
“Inimesed märkavad seda vahet väga kiiresti, kui muusika mängib või ei mängi. Oleme teinud isegi küsitlusi. Kui muusika poes ei mängi, siis tajub inimene seda keskkonda veel mürarikkamalt, kui see tegelikult on. Teine pool kaubanduskeskustes käivatest inimestest on ju töötajad. Kui nad on päevast päeva suhteliselt kaootilises helikeskkonnas, siis avaldab see lõpuks mõju nende heaolule ja tervisele, mõjutades nende produktiivsust,” rääkis Kask.
See, et kliendid ei pane tähele, mis lugu poes parasjagu mängib, on Kase sõnutsi täiesti tavapärane, kuid kuulmismeel on  pidevalt aktiivselt töös ja mõjutab alateadlikult inimese olemist ja käitumist, tema soovi poes viibida ja sinna jälle tagasi tulla.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele