Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toksikoloogid otsivad vastust Kremli kriitiku mürgistusjuhtumile
Vladimir Kara-Murza ja USA senaator John McCain 2015. aastal, kui Kara-Murza võttis vastu Boriss Nemtsovile postuumselt antud IRI (International Republican Institute) rahupreemia.Foto: iri.org
Venemaa opositsioonipoliitik ja ajakirjanik, Kremli kriitik Vladimir Kara-Murza noorem sattus 2. veebruaril - kahe aasta jooksul juba teist korda - raskete mürgistusnähtudega haiglasse.
Tema naine Jevgenia Kara-Murza rääkis sel nädalal intervjuus BBC-le, et praegune olukord meenutab kahe aasta tagust juhtumit ning nad ootavad Iisraeli ja Prantsuse toksikoloogiaekspertide arvamust.
„Tal hakkas tugevalt süda peksma, nii tugevalt, et oli raske hingata. Ta viidi haiglasse, aga mõne tunni pärast hakkasid tal üles ülema organid – samamoodi, nagu eelmisel korral,“ rääkis Jevgenia telekanalile. „Ametlik diagnoos – tundmatu aine tugev mürgistus. See tähendab mürgitamist. See näeb välja kui mürgitamine, kuna mingeid teisi variante pole, oleme kõike kontrollinud.“ Vladimir Kara-Murza viidi haiglas kunstlikku koomasse, tänaseks on tema seisund arstide sõnul stabiilne.
Jevgenia sõnul saadeti tema mehe juuste, küünte ja vereproovide näidised Iisraeli ja Prantsusmaale, et sealsed toksikoloogid neid analüüsiks ja aitaks anda vastuse küsimustele. „Tema tegevus ei meeldi paljudele inimestele,“ rääkis Jevgenia oma mehest. „Äärmiselt keeruline on oletada, kes selle taga seisab. Aga me teame seda, et Venemaal võidakse opositsiooniliidreid maha lasta otse Kremli ees, neid mürgitada, saata trellide taha. Kõik võib juhtuda inimestega, kes Putinile vastu seisavad,“ rääkis Jevgenia Kara-Murza intervjuus BBC-le.
„Muidugi olin ma surmani hirmunud. Ma olen tema pärast alati väga kartnud, isegi enne eelmist mürgistusjuhtumit, sest ma teadsin, millega ta tegeleb, milles tema tegevus seisneb,“ lisas naine. „Aga ta tõesti usub sellesse, mida teeb. Ta usub, et suudab midagi muuta. Ta usub, et tänu põhimõttekindlusele jõuab ta võidule, saavutab selle, mille nimel võitleb.“
Kes on Vladimir Kara-Murza noorem?
Vladimir Kara-Murza sündis 1981. aastal, tema isa on tuntud vene ajakirjanik ja telesaatejuht Vladimir Kara-Murza. Kara-Murza noorem sai hariduse Inglismaal, ta oli Cambridge’is õppimise ajal akadeemiliselt üks silmapaistvamaid tudengeid ning lõpetas ülikooli koosseisu kuuluva Trinity kolledži ajaloo erialal. Õppimise ajal töötas ta ajalehtede „Novõje Izvestija“ ja „Kommersant“ Londoni korrespondendina.
Seejärel juhtis aastaid telekanali RTVI Washingtoni toimetust. 2012, aastal pärast telekanali omanikuvahetust Kara-Murza vallandati.
Poliitikast huvitus Kara-Murza varasest noorusest. 1999. aastal, täisealiseks saades, astus ta Jegor Gaidari loodud parteisse Demokraatlik valik. 2000. aastal sai temast partei Paremjõudude liit ühe juhi, riigiduuma saadiku Boriss Nemtsovi nõunik. Pärast Nemtsovi mõrva 2015. aastal rajas Kara-Murza noorem temanimelise fondi. 2016. aastal valmis tal film „Nemtsov“.
Aastal 2003 kandideeris Kara-Murza noorem ka ise Moskvas riigiduumasse, kuid kaotas oma piirkonnas Ühtse Venemaa kandidaadile. 2008. aasta presidendivalimiste eel kuulus Kara-Murza mitmesse Putini-vastasesse poliitühendusse. Ta oli üks neist, kes algatas kirjaniku ja dissidendi Vladimir Bukovski esitamise presidendikandidaadiks. Valimisteni Bukovski ei jõudnud, sest teda ei registeeritud. 2008. aasta lõpul astus Kara-Murza liikumise Solidaarsus liikmeks, 2012. aastal sai temast partei Parnass juhatuse liige. Neli aastat hiljem lahkus ta koos mitme siseopositsionääriga skandaali saatel Parnassist.
Kara-Murza noorem on koos vene opositsiooniliidritega hoidnud üleval ka nn Magnitski nimekirja teemat - sellesse nimekirja kuuluvatele vene ametnikele on USA ja Euroopa Liit seadnud sanktsioonid.
Praegu tegutseb ta Mihhail Hodorkovski loodud ühingu Avatud Venemaa riikliku koordinaatorina.
Mais 2015 viidi Kara-Murza mürgistussümptomitega haiglasse, kus tal diagnoositi äge maksapuudulikkus. Pärast haiglast väljasaamist teatas ta ekspertiisi andmetele tuginedes, et tema organismis avastati tugevalt üle normi raskemetalle. Seoses sellega nõudis ta küll kriminaalasja algatamist, kuid asi ei ole tänaseni kuskile jõudnud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.