Vare: hoogne majanduskasv on igati loogiline

„Kasv kogub tuure kogu piirkonnas, kaasa arvatud Skandinaavia riigid. Aeglustunud on ka Venemaa langus. Nii et kõik on täiesti loogiline,“ selgitas Vare.

Kasvu taga on tema sõnul teisigi põhjusi, näiteks sihtturud. „Eesti ekspordinõudlus on kasvanud, sisetarbimine suurenenud – ja see on üks peamisi kasvu käivitajaid,“ selgitas Vare. Lisaks on tema sõnul kiirelt tõusnud palgad.

Kui varem tavatseti arvata, et majanduskasvu mootoriks on eksport, siis paraku pole see Vare sõnul enam nii. „Toon lihtsa näite. Ericsson. Selle ettevõtte müük on 10% meie ekspordist. Firma kaotas kuskil kolmandates riikides osa turust ja see avaldas kohe mõju nende valmistatavate seadmete kvaliteedile. Ja kõik see mõjutas märkimisväärselt meie eksporti.“

Mullust SKP kasvu vedas Eestis IT-sektor, mida skeptikud nimetavad mulliks. Vare sellega ei nõustunud. „Tarkvara on teenus, aga teenused kasvavad alati koos turunõudlusega. Nii et see pole mull.“

Kuidas aga selgitada seda, et Eesti ettevõtete kasum on juba kolmandat aastat järjest languses? „Kasum läheb täna peamiselt palkadeks ja tööjõukuludeks. Samuti on kallinenud lisaseadmed,“ selgitas Vare. „Ja ärge unustage, et inflatsioon kogub tempot, ka see mõjutab kasumlikkust. Siin on alati ajanihe: kui ma toodan midagi, siis ma ostan uue hinnaga, aga müün vana lepingu järgi. Kuni ma sõlmin uue lepingu, kulub aega, isegi kuni aasta. Seepärast tekib pooleaastane või pikemgi ajalõhe.“

Inflatsiooni vastu aga ei saa, see kasvab kogu maailmas, ka Euroopas. Järelikult ka meil, rõhutas Vare. „Euroopa inflatsioon tõusis protsendi võrra. Kui nafta tugevalt kallineb, siis IMFi prognooside kohaselt on Euroopas inflatsioon 1,8-1,9 protsenti. See tähendab, et Euroopa Keskpank ei tõsta intressimäärasid – eesmärk on hoida inflatsioon alla 2 protsendi.“

Aga kuivõrd kindel on meie SKP kasv? „Seniste prognooside põhjal tempo isegi kasvab ja jõuab 2,1 protsendi juurde,“ märkis Vare.

Kas kõrged tööjõukulud on probleem? „Osade sektorite jaoks kindlasti. Isegi praeguse kasvu juures on marginaalidele surve suurenenud. Tuleb välja, et tööjõukulud ei sõltu turul toimuvast: need elavad oma elu ja turg elab oma. See on kehv signaal. Kui selline asi kestab veel 2-3 aastat, siis hakkab see ärile mõjuma. Mis tähendab töötust.“

Kas see tähendab, et Eestis pole palgatõus võimalik? „Ei, see tähendab, et meie eksporditööstus toodab madalat lisaväärtust. Seal on teised mängureeglid,“ rääkis Vare. „See on lõputu protsess, ringlus.“