Täna arutas ELi rahandusministrite nõukogu (Ecofin) kahte käibemaksuga seotud teemat. Esiteks võimalust rakendada madalamat käibemaksumäära ka e-väljannetele. Praegu on madalam käibemaks liikmesriikides lubatud vaid paberraamatutele või muudele trükistele. Teise teemana arutati pöördmaksustamise mehhanismi kasutamist maksupettustega võitlemiseks.
- Sven Sester arutas täna Euroopa kolleegidega käibemaksu reeglite muutmist. Foto: Eiko Kink
E-väljaannete madalama maksumääraga maksustamist võiks rahandusminister Sven Sesteri sõnul kaaluda vaid juhul, kui see on tõhus ehk erandeid tavamäärast võiks olla võimalikult vähe. „Oluline on ka e-väljannete definitsioon. Keegi ei vaidle vastu, et e-raamat on sisult trükiteosega võrdne, kuid on ka neid, kes sooviksid soodustust laiendada peaaegu kõigile internetis müüdavatele kaupadele,“ märkis Sester.
Pöördmaksustamine
Mis puudutab pöördmaksustamise teemat, siis on Eesti jaoks Sesteri sõnul oluline, et maksuregulatsioonid oleksid võimalikult selged ning samal ajal aitaksid maksupettustega võidelda. „Euroopas arutatakse kas ja mis tingimustel anda võimalus pöördmaksustamise testimiseks liikmesriikidele, kes peavad seda kohaseks pettustega võitlemise vahendiks. Eestis on käibemaksuauk jõudsalt vähenenud, kuid endiselt on tegemist ühe suurima prioriteediga maksupettuste vastu võitlemise valdkonnas,“ ütles Sester.
Euroopa Komisjoni ettepanek võimaldab erandit üldisest käibemaksusüsteemist liikmesriikidele, kelle käibemaksupettuste tase on kõrgem. Pöördmaksustamise erandi puhul maksab käibemaksu müüja asemel tarbija. Praegu on pöördmaksustamist võimalik kasutada teatud sektorites liikmesriikide taotluse alusel, uus ettepanek lubaks seda kõigis sektorites korraga. Erand kehtiks esialgu vaid piiratud aja ja pärast selle möödumist saaks hinnata, kas erandil on mõju maksupettustele ning kuidas see mõjutab naaberriike. Eestis kehtib pöördmaksustamine praegu näiteks väärismetallidele ja teatud ehitustoodetele.
Tänasel ELi rahandusministrite kohtumisel (Ecofin) arutati ka Euroopa Komisjoni majandusjuhtimise programmi ehk Euroopa poolaasta ajal riikidele tehtud soovitusi ettevõtluskeskkonna kohta.
„Eesti ettevõtluskeskkond pälvis Euroopa Komisjoni raportis kiitust, eriti on esile tõstetud meie tegevusi haridusvaldkonnas ja tööhõivereformi. Analüüsime poliitikasoovitusi, tegutseme edasi näiteks madalapalgaliste olukorra parandamise ja bürokraatia vähendamisega,“ ütles Sester.
Euroopa Komisjon andis täna rahandusministritele ülevaate oma ettepanekust Euroopa Liidu kaitsekava rahastamiseks. Veel arutasid ministrid 20 suurima tööstusriigi ehk G20 kohtumiste teemasid. Eesistumise ajal on Eesti ELi esindaja G20 juures.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.