Piirikaubandus kui katk

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 30. märts 2017 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piirikaubandus kui katk
Aasta kestnud alkoralli Lätti on vähendanud Lõuna-Eesti väikestes maapoodides alkoholi müüki kuni kolmandiku võrra ja see omakorda on sulatanud väikepoodide kogumüüki 10-15 protsenti.
Piirikaubanduse mõju on nagu seakatku mõju, mis levib Lõuna-Eestist põhja suunas.
Peeter Urman,
Põlva Tarbijate Ühistu
Maapoodides on alkoholi osa suurem kui linnapoodides, ulatudes mõnes väiksemas müügikohas 25-30 protsendini. Hoogustunud piirikaubanduse tõttu pole veel ühtegi poodi kinni pandud. Tarbijate ühistud - enamik maapoode kuulub Coopi ketti - üritavad poode vee peal hoida, täiendades kaubavalikut.
Piirikaubandus sai hoo sisse eelmise aasta kevadel. Valitsus tõstis mullu veebruaris kangete alkohoolsete jookide aktsiisi 15 protsendi võrra ja seejärel hakati järjest enam sõitma Lätti odavama alkoholi järele. Alkorallile Lätis on andnud hoogu Eesti ettevõtjatele kuuluvad spetsiaalsed alkoholipoed Alko1000 ja SuperAlko, mis on rajatud vahetult piiri lähedale Valka ja Ainažisse. Üle-eelmise nädala reedel (17. märtsil) avati Alko1000 kauplus Eesti piirist viie kilomeetri kaugusel asuvas Läti linnas Apes.
„Oleme kolleegidega rääkinud, et piirikaubanduse mõju on nagu seakatku mõju, mis levib Lõuna-Eestist põhja suunas,“ näitlikustas Põlva Tarbijate Ühistu juht Peeter Urman. „Meie kolleegid Kesk-Eestiski kurdavad juba teatavat mõju.“
Appi, midagi suuremat on juhtunud. Mõju on lausa katastroofiline.
Keirin,
A ja O kaupluse juhataja
Valgamaal kauplusi haldava Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma andmeil on alkoholi müük langenud keskmiselt 30 protsenti. „Kõik meie poed on piirikaubanduse tõttu kaotanud, Valga poed loomulikult kõige rohkem, kuna nad asuvad piirilinnas,“ lisas ta. „Et vee peal püsida, peame leidma teisi kaubagruppe, mida müüa.“
Kärbunud käive lööb müüjate palka
Ka Antsla Tarbijate Ühistu juhataja Roman Provorotovi andmeil on alkoholimüük nende piirkonna poodides vähenenud kolmandiku võrra. „Kaupluste kogukäive on langenud piirikaubanduse tõttu umbes 15 protsenti,“ täpsustas ta. „Kui minnakse üle piiri alkoholi ostma, siis ostetakse lisaks ka toidukaupu ja uudiskaupu. Alkoholimüügi vähenemine mõjutab kaupluse kogukäivet kõvasti, kuna tavaliselt on alkoholil suurem marginaal. Ja antud tootegrupp on realiseerimisaega silmas pidades hästi turvaline, seda ei pea maha kandma.“

Provorotovi sõnul on tema kui tööandja kõige suurem probleem see, et palgakasv on pidurdunud. „Müüja töötasu koosneb püsipalgast ja teatud protsendist käibest,“ selgitas ta. „Olukorras, kus käive väheneb, ei teki mul kuidagi võimalust palka tõsta.“
Käibe vähenemist on püütud pidurdada maainimestele lisateenuste osutamisega. Näiteks hakati väikestes maapoodides müüma retseptivabasid loodusravimeid ja kiirloteriisid. „Coop tegeleb praegu sellega, et käivitada sügisel süsteem, mis võimaldab hakata kauplustes sularaha välja andma,“ rääkis Provorotov. „Maainimene ei pea sularaha pärast sõitma kaugemale ja pensionär saab pensioni lähimast kauplusest kätte.“
Meelitavad korraliku toidukaubaga
Võru Tarbijate Ühistu juhataja Mari Koort ei soostunud avaldama numbreid, kui palju on piirikaubandus mõjutanud kauplusi. „Käive on langenud kõikides meie ühistu poodides, sealhulgas linnas asuvates kauplustes,“ edastas ta e-kirjas. „Aktsiisitõusu mõju on tunda kõige rohkem piiri lähedastes maapoodides. Alkoholi ostmine Lätist on eelkõige mõjutanud kange alkoholi ja õlle müüki.“
Koorti kinnitusel üritavad nad vältida väikepoodide sulgemist, tasakaalustades väikepoodide kehvemaid tulemusi Võru Maksimarketi kasumiga. „Maapoodide hoidmiseks täiendame toidukauba valikut, pakkudes üha enam head kohalikku toodangut,“ seletas Koort. „Korralik toidukaup toob inimesed siiski poodi, sõltumata alkoholi hinnast. Väikepoodide sulgemine sunniks inimesi sõitma ka esmavajaliku toidukauba ostmiseks kodust kümnete kilomeetrite kaugusele. Meie ülesanne on pakkuda head kaubavalikut inimestele võimalikult lähedal asuvast poest.“
Põlva Tarbijate Ühistu juhi Peeter Urmani sõnul on nende ühistu poodides langenud alkoholi läbimüük 10-20 protsenti, maapoodides natuke rohkem kui linnapoodides. „Meie ühistul on Lõuna-Eestis kõige rohkem väikeseid maakauplusi, meil on 6-7 kauplust, mille keskmine kuukäive on umbes 20 000 eurot,“ rääkis ta. „Siiani oleme neid kauplusi hoidnud, aga mis edasi saab, ei tea. Oluliselt sortimenti suurendada ei saa, sest riiulid on kaupa täis. Maapiirkonnas, kus elab vähe inimesi, ei ole näiteks mõtet tööstuskaubaga kaubelda. See suurendab kaubavaru ja kauba ringluskiirus väheneb.“
Alkoholi tarbimist vähendab ühiskonna suhtumine
Meie poodide käibele ei ole piirikaubandus sellist olulist mõju avaldanud kui Lõuna-Eesti poodidele. Aga eks ka siinsed inimesed käivad Lätist odavamat alkoholi ostmas.
Mina ütlen, et tegelikult langeb maapiirkonnas alkoholimüük piirikaubandusest sõltumata, sest vanad nii-öelda kärakamehed hakkavad eest ära kaduma ja noortel on teised huvid – nemad tarbivad lahjat alkoholi ja paljud noored on siit ära ehk Soomes tööl.
Elu on ise asjad paika pannud, alkoholi tarbimine on viisakamaks läinud ja see paistab igalt poolt silma. Sellist joomist nagu nõukogude ajal töö juures oli, ju enam pole. Ühiskonna suhtumine alkoholi tarbimisse mõjutab palju rohkem, kui see trall alkoholipoliitika ümber.
Tõnu Uibopuu
Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees
Mõniste poe juhataja: mõju on katastroofiline
Kui seni on piirikaubandust edendatud peamiselt Valka ja Ainaži spetsiaalsetes alkoholipoodides, siis üle-eelmise nädala reedel (17. märtsil) avati Alko1000 pood ka Eesti piiri lähedal Ape linnas.
„Nädalavahetusel on meil tavaliselt väga hea müük, aga kui ma esmaspäeva hommikul tööle tulin, olin hämmastunud, et issand, mis toimunud on, miks kassa nii väike on,“ vahendas oma esmast reaktsiooni Mõniste A ja O kaupluse juhataja Keirin, kes ei soovinud oma perekonnanime öelda.
Tavalisest väiksema kassa põhjuseks oli see, et nädalavahetuse eel avati Mõnistest üheteistkümne kilomeetri kaugusel Ape linnas spetsiaalne alkoholipood Alko1000.
„Muidugi on meie kandi inimesed käinud Valkast odavat alkoholi ostmas ja see vähendab meie müüki, aga nüüd tundub, et, appi, midagi suuremat on juhtunud,“ rääkis Keirin. „Mõju on lausa katastroofiline. Ape poe avamisjärgsetel päevadel oleme hinnanguliselt kaotanud 30-40 klienti päevas. Rahalises väljenduses on see ikka mitusada eurot ehk üle kümne protsendi päevakäibest.“
Keirini kinnitusel ei ole klientidest kadunud mitte kange Bocki õlle ostjad, vaid tavakliendid. „Olgem ausad, autokütus on kallis ja inimene, kes sõidab Appe, ostab rohkem ja võtab sealt ka toidu. Ja tagasiteel mõtleb, et Mõniste poest täna enam läbi ei astugi.“
Eesti-Läti piiril tegutseb kaks eestlastele kuuluvat alkoholi müügile spetsialiseerunud kauplusteketti: Alko1000 ja SuperAlko.
Esimene pood Alko1000 kaubamärgi all avati Valka piiripunktis 2015. aasta oktoobris, teine 2016. aasta mais Ainaži (Ikla) piiripunktis ja kolmas tänavu 17. märtsil Ape linnas.
Esimene SuperAlko kaubamärgi all tegutsev pood avati 2016. aasta oktoobris Valkas ja teine 2016. aasta detsembris Ainažis. Plaani kohaselt peaks tänavu Lätis avatama veel kaks SuperAlko poodi.
Alko1000 kaubamärk kuulub SIAle ET Invest (kuni 2016. aasta jaanuarini kuulus OÜle ERKA Invest), SuperAlko kaubamärk kuulub OÜle Aldar Eesti.
Allikas: Äripäev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum