Raha tuleb riigieelarvesse – ettevõtjatelt

Kuidas edeneb töö kurikuulsa panditulumaksuga?

Tegelikult peaksime rääkima tagatisest, kuna tegemist ei ole ju uue maksuga – tegemist on meie tavapärase ettevõtte tulumaksuga, mida tasutakse teatud laenude andmisel, millel võib olla kasumi jaotamise hõngu, ja tagastatakse, kui laen tagasi tuleb. Just nii oli laenude andmine emaettevõtjale lahendatud selles samas seaduses juba 2000ndal aastal, kui jõustusid praegu kehtivad kasumi maksustamise põhimõtted.

Kindlasti ei taha me muuta 2000ndate alguses vastu võetud otsust, kus Eesti on unikaalne Euroopas, maksustades kasumit mitte kasumi tekkimisel, vaid väljamaksmisel.

Küll aga on sellega kaasnenud olukord, kus kasumit tihti välja ei võetagi. Tütarettevõte maksab kasumi emaettevõttele laenuna tagasi ja emaettevõte suunab seda oma uutesse projektidesse.

Tugevalt on kritiseeritud seda, et ka lühiajalised laenud lähevad pandimaksu alla ja nii on kontserni likviidsusjuhtimine raske.

Oleme arutanud seda erinevate huvigruppidega. Loomulikult ei tohi pesuveega välja minna ka laps. Me oleme seda välja öelnud ja me disainimegi süsteemi nii, et klassikaline kontsernikonto oma olemuses säiliks ja ettevõtetele tavapäraseks saanud likviidsuse juhtimine näiteks üleöödeposiitidega ei saaks mingil moel kahjustada. See ei olnud algusest peale meie eesmärk.

MTA saab ka praegu laene reklassifitseerida, kui selgub, et tegelikult on tegu kasumi väljavõtmisega, mitte laenuga. Miks ei võiks lihtsalt rohkem maksuametnikke palgata ja sellega töötada?

Palju aastaid tagasi tehti eksperiment, üks maksuametnik pandi ühel konkreetsel teisipäeval ühe restorani kassa juurde seisma, hommikust õhtuni. Sellel teisipäeval olevat selles kassas võrreldes kõigi varasemate teisipäevadega olnud 70 protsenti suurem käive.

See ei tähenda seda, et iga kassa juurde kõikides restoranides peaks maksuametniku seisma panema. Maksumaksja raha peab olema kõige efektiivsemalt suunatud.

Ütleme, et paneme paika, et laen peaks olema turutingimustel, selles peaks olema mingi tagatis ja peaks olema hinnatav, kas laenu saaja on võimeline laenu tagasi maksma. Jõuame olukorrani, kus ema- ja tütarettevõtte vahelised laenud on turutingimustel.

Praegu lahendasite probleemi ilusti ära – selged mängureeglid paika. Milleks seda panditulumaksu siis veel vaja?

Isegi kui me paneme need reeglid konkreetselt paika, siis kas meie eesmärk on, et välisettevõte tuleb Eestisse, saab siin tulu ja ei võta seda välja dividendina, vaid kannab selle turutingimustel – ütleme 5% või 10% intressiga aasta baasil – oma emaettevõttesse tagasi, mis selle raha investeerib kolmandatele turgudele, et teenida sealt 15% või 20%?

Peamine küsimus, mis siin tõusetub, on – kelle ettevõtlust selliselt edendatakse? Kui sul pole soovi kunagi tulu dividendina välja võtta, siis ei oma mingit tähtsust see, mis intressiga sa laenu oma tütarettevõttelt välja võtad.

Nii kaua kui sa reinvesteerid edasi, ei ole mingit probleemi. Eespool olevas näites, kui reinvesteerija on Eesti tütarettevõte, on kõik korras, sest see on tema ettevõtlus. Kui sa aga soovid reinvesteerimise lõpetada ja omanikule raha tagastada, siis ära tee seda mitte laenuna, vaid maksa välja dividend, nii nagu majandusloogika ütleb.

Järgmisest aastast tõuseb käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 euroni. Kui palju see ettevõtlusele kaasa aitab?

Meie eesmärk peaks olema pöörata tähelepanu väikestele ja keskmistele ettevõtjatele. See aitab kaasa nende suureks kasvamisele.Ma arvan, et käibemaksukohustuse piirmäära tõstmine 15 000 eurolt 40 000 euroni on üks nendest sammudest. Üle 20 aasta ei olnud sellele tegelikult tähelepanu pööratud või ei oldud valmis – tuleb ju nentida, et see on rahaliselt riigieelarvele miinust tekitav.

Teine küsimus oli, mis tasemel. Kolm erakonna esimeest rääkisid aasta-poolteist tagasi sellest, et võiks olla 25 000 eurot. Selleks, et efekti saada, tuli tegelikult teha suuremaid, märksa ambitsioonikamaid samme. Ja mul on ambitsiooni aidata ettevõtteid – eriti väikeseid ja keskmise suurusega.

Kuidas Eesti ettevõtlust laiemalt edendada?

Meie eesmärk peaks olema tõsta inimeste ettevõtlikkust. Üks poliitik ütles mulle: "Sven, milles probleem, raha tuleb ju riigieelarvest!" Ma ütlesin, et ei, raha tuleb riigieelarvesse – ja tuleb ettevõtjatelt. Järelikult me peame tegema pingutusi, et oleks ettevõtlikke inimesi, kes iseendale ja teistele tööd pakuksid.

Peame vaatama, kuidas tekitada olukord, et inimene tahaks ettevõtjaks tulla. See hakkab pihta sellest, kuidas finantsharidust ja ettevõtlusharidust propageerida.

Järgmine samm on teha ettevõtte registreerimine võimalikult lihtsaks. Ma arvan, et Eesti on siin maailmas esirinnas oma elektrooniliste registreerimistega. Samuti teeb ettevõtlusega alustamise lihtsamaks järgmisel aastal sündiv ettevõtluskonto.

Edasi tuleb luua olukord, et kapitalile oleks juurdepääs just alustavatel ettevõtjatel. Ka siin on Eestil erinevaid meetmeid, kuidas alustavad ettevõtjad saaksid oma esimesi kapitalisüste.

Milline on seadusandlik keskkond, et sul oleks igapäevaselt võimalik oma ettevõttega tegutseda. Et teistel ei oleks konkurentsieelist näiteks maksude mittemaksmisel. Mul on väga hea meel, et erinevad ettevõtlusorganisatsioonid aitavad riigile kaasa.

Loomulikult ka erinevad maksulangetused ja toetusmehhanismid. See on tegelikult komplekt, mis kokkuvõttes peaks kaasa aitama sellele, et inimene hakkaks ettevõtjaks: ta tunnetab, et bürokraatia väheneb, tunnetab seda, et otsused, mida tehakse, aitavad lõpuks kaasa tema igapäevases ettevõtluses.