Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha tuleb riigieelarvesse – ettevõtjatelt

    Rahandusminister Sven SesterFoto: Andres Haabu

    Miks rahandusminister Sven Sester panditulumaksu kehtestada tahab ning kuidas pikaaegse poliitiku arvates Eesti väikeettevõtlusele hoogu saab anda?

    Kuidas edeneb töö kurikuulsa panditulumaksuga?
    Tegelikult peaksime rääkima tagatisest, kuna tegemist ei ole ju uue maksuga – tegemist on meie tavapärase ettevõtte tulumaksuga, mida tasutakse teatud laenude andmisel, millel võib olla kasumi jaotamise hõngu, ja tagastatakse, kui laen tagasi tuleb. Just nii oli laenude andmine emaettevõtjale lahendatud selles samas seaduses juba 2000ndal aastal, kui jõustusid praegu kehtivad kasumi maksustamise põhimõtted.
    Kindlasti ei taha me muuta 2000ndate alguses vastu võetud otsust, kus Eesti on unikaalne Euroopas, maksustades kasumit mitte kasumi tekkimisel, vaid väljamaksmisel.
    Küll aga on sellega kaasnenud olukord, kus kasumit tihti välja ei võetagi. Tütarettevõte maksab kasumi emaettevõttele laenuna tagasi ja emaettevõte suunab seda oma uutesse projektidesse.
    Tugevalt on kritiseeritud seda, et ka lühiajalised laenud lähevad pandimaksu alla ja nii on kontserni likviidsusjuhtimine raske.
    Oleme arutanud seda erinevate huvigruppidega. Loomulikult ei tohi pesuveega välja minna ka laps. Me oleme seda välja öelnud ja me disainimegi süsteemi nii, et klassikaline kontsernikonto oma olemuses säiliks ja ettevõtetele tavapäraseks saanud likviidsuse juhtimine näiteks üleöödeposiitidega ei saaks mingil moel kahjustada. See ei olnud algusest peale meie eesmärk.
    MTA saab ka praegu laene reklassifitseerida, kui selgub, et tegelikult on tegu kasumi väljavõtmisega, mitte laenuga. Miks ei võiks lihtsalt rohkem maksuametnikke palgata ja sellega töötada?
    Palju aastaid tagasi tehti eksperiment, üks maksuametnik pandi ühel konkreetsel teisipäeval ühe restorani kassa juurde seisma, hommikust õhtuni. Sellel teisipäeval olevat selles kassas võrreldes kõigi varasemate teisipäevadega olnud 70 protsenti suurem käive.
    See ei tähenda seda, et iga kassa juurde kõikides restoranides peaks maksuametniku seisma panema. Maksumaksja raha peab olema kõige efektiivsemalt suunatud.
    Ütleme, et paneme paika, et laen peaks olema turutingimustel, selles peaks olema mingi tagatis ja peaks olema hinnatav, kas laenu saaja on võimeline laenu tagasi maksma. Jõuame olukorrani, kus ema- ja tütarettevõtte vahelised laenud on turutingimustel.
    Praegu lahendasite probleemi ilusti ära – selged mängureeglid paika. Milleks seda panditulumaksu siis veel vaja?
    Isegi kui me paneme need reeglid konkreetselt paika, siis kas meie eesmärk on, et välisettevõte tuleb Eestisse, saab siin tulu ja ei võta seda välja dividendina, vaid kannab selle turutingimustel – ütleme 5% või 10% intressiga aasta baasil – oma emaettevõttesse tagasi, mis selle raha investeerib kolmandatele turgudele, et teenida sealt 15% või 20%?
    Peamine küsimus, mis siin tõusetub, on – kelle ettevõtlust selliselt edendatakse? Kui sul pole soovi kunagi tulu dividendina välja võtta, siis ei oma mingit tähtsust see, mis intressiga sa laenu oma tütarettevõttelt välja võtad.
    Nii kaua kui sa reinvesteerid edasi, ei ole mingit probleemi. Eespool olevas näites, kui reinvesteerija on Eesti tütarettevõte, on kõik korras, sest see on tema ettevõtlus. Kui sa aga soovid reinvesteerimise lõpetada ja omanikule raha tagastada, siis ära tee seda mitte laenuna, vaid maksa välja dividend, nii nagu majandusloogika ütleb.
    Järgmisest aastast tõuseb käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 euroni. Kui palju see ettevõtlusele kaasa aitab?
    Meie eesmärk peaks olema pöörata tähelepanu väikestele ja keskmistele ettevõtjatele. See aitab kaasa nende suureks kasvamisele.Ma arvan, et käibemaksukohustuse piirmäära tõstmine 15 000 eurolt 40 000 euroni on üks nendest sammudest. Üle 20 aasta ei olnud sellele tegelikult tähelepanu pööratud või ei oldud valmis – tuleb ju nentida, et see on rahaliselt riigieelarvele miinust tekitav.
    Teine küsimus oli, mis tasemel. Kolm erakonna esimeest rääkisid aasta-poolteist tagasi sellest, et võiks olla 25 000 eurot. Selleks, et efekti saada, tuli tegelikult teha suuremaid, märksa ambitsioonikamaid samme. Ja mul on ambitsiooni aidata ettevõtteid – eriti väikeseid ja keskmise suurusega.
    Kuidas Eesti ettevõtlust laiemalt edendada?
    Meie eesmärk peaks olema tõsta inimeste ettevõtlikkust. Üks poliitik ütles mulle: "Sven, milles probleem, raha tuleb ju riigieelarvest!" Ma ütlesin, et ei, raha tuleb riigieelarvesse – ja tuleb ettevõtjatelt. Järelikult me peame tegema pingutusi, et oleks ettevõtlikke inimesi, kes iseendale ja teistele tööd pakuksid.
    Peame vaatama, kuidas tekitada olukord, et inimene tahaks ettevõtjaks tulla. See hakkab pihta sellest, kuidas finantsharidust ja ettevõtlusharidust propageerida.
    Järgmine samm on teha ettevõtte registreerimine võimalikult lihtsaks. Ma arvan, et Eesti on siin maailmas esirinnas oma elektrooniliste registreerimistega. Samuti teeb ettevõtlusega alustamise lihtsamaks järgmisel aastal sündiv ettevõtluskonto.
    Edasi tuleb luua olukord, et kapitalile oleks juurdepääs just alustavatel ettevõtjatel. Ka siin on Eestil erinevaid meetmeid, kuidas alustavad ettevõtjad saaksid oma esimesi kapitalisüste.
    Milline on seadusandlik keskkond, et sul oleks igapäevaselt võimalik oma ettevõttega tegutseda. Et teistel ei oleks konkurentsieelist näiteks maksude mittemaksmisel. Mul on väga hea meel, et erinevad ettevõtlusorganisatsioonid aitavad riigile kaasa.
    Loomulikult ka erinevad maksulangetused ja toetusmehhanismid. See on tegelikult komplekt, mis kokkuvõttes peaks kaasa aitama sellele, et inimene hakkaks ettevõtjaks: ta tunnetab, et bürokraatia väheneb, tunnetab seda, et otsused, mida tehakse, aitavad lõpuks kaasa tema igapäevases ettevõtluses.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Mida näevad 2024. aastal juhtumas Heiti Hääl, Ain Hanschmidt ja teised mõjukad? Siit leiad olulisemad tähelepanekud
Raadiohommikus: Baltikumi parimatest brändidest, Saksamaal tehase avamisest ja sõjaudust
Eesti õpilasfirmade ajaloo suurim tehing viis toote Ukraina erivägedele
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Prantsuse keskpankur ei muretse kallineva nafta pärast: olgem kannatlikud
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Rooma paavst palus hoiduda mängimast Ukraina relvaabiga
Rooma paavst ja Vatikani riigipea Franciscus ütles laupäeval, et mõned riigid "mängivad" Ukrainaga, kui algselt varustavad ukrainlasi relvadega ja siis kaaluvad kokkuleppest taganemist, vahendab Reuters.
Rooma paavst ja Vatikani riigipea Franciscus ütles laupäeval, et mõned riigid "mängivad" Ukrainaga, kui algselt varustavad ukrainlasi relvadega ja siis kaaluvad kokkuleppest taganemist, vahendab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Olerex ja juhatuse liige said kaela kriminaalkahtlustuse "See on lavastatud süüdistus!"
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.