President Trumpi punased jooned

Lõunalauast Hiina presidendiga riikliku julgeoleku nõukogu briifingule - Donald Trump saab ülevaate õhulöökidest Süürias  Foto: Scanpix/Valge Maja
Sirje Rank • 10. aprill 2017 kell 4:00

USA president Donald Trump oli läinud nädalal silmitsi kahe tõsise katsumusega – keemiarelva kasutamine Süürias nõudis võimalike kriitiliste tagajärgedega välispoliitilist otsust ning toimus esimene kohtumine USA pearivaali Hiina presidendi Xi Jinpingiga.

Mõlemal puhul saab määravaks see, mis juhtub edasi.

Investorite esmane reaktsioon geopoliitiliste pingete kasvule USA raketirünnakust Süüria õhuväebaasile oli pageda turvasadamatesse – kerkis kulla ja USA võlakirjade hind, nafta hinda kergitas kartus pingete ägenemisest Lähis-Idas. Esmane ärevus andis aga järele ning aktsiaturud USAs ja Euroopas lõpetasid nädala ilma suuremate liikumisteta.

Paljud lääneriigid ja ka Türgi ning Saudi Araabia leidsid, et USA sekkumine oli kohane vastus keelustatud relva kasutamisele. Venemaa president Vladimir Putin taunis aga USA õhulööke kui agressiooni suveräänse riigi vastu ja rahvusvahelise õiguse rikkumist. Kriitiline oli suhtumine ka Hiina riigimeedias.

Kolmapäeval on USA välisministril Rex Tillersonil ees keeruline ja vastutusrikas visiit Moskvasse. Raketirünnakuga andis USA sõnumi, et Donald Trumpi korduvalt väljendatud soovil Venemaaga suhteid parandada on piirid. Samas visiiti ei tühistatud, mis on samuti kõnekas märk.

Laupäeval ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov telefonivestluses Tillersonile, et õhulöögiga on USA võimaliku koostöö terrorismi vastu võitlemiseks ohtu seadnud. Venemaa ei usu, et keemiarünnaku taga oli president Bashar al-Assadi valitsus ja tahab põhjalikku sõltumatut uurimist.

USA prioriteedid pole muutunud

Tillerson omakorda ütles pühapäeval telekanalile CBS, et ei näe põhjust, et Venemaa peaks USA õhulöögile reageerima. Venemaa ei olnud sihtmärk ja Venemaad hoiatati ette. Tillerson kordas, et USA prioriteedid piirkonnas ei ole muutunud – esmatähtis on terrorirühmituse ISIS hävitamine.

USA ei välista siiski Süürias uusi samme, ütles reedel USA suursaadik ÜROs Nikki Haley. Sama kinnitas Trump laupäeval USA kongressile lähetatud kirjas, kus ta Kongressi heakskiiduta tehtud otsust põhjendas. „USA on valmis vajadusel ja nii kuidas on kohane astuma täiendavaid samme, et kaitsta riiklikke huve,“ kirjutas Trump. USA rahandusministri Steven Mnuchini sõnul on ettevalmistamisel uued sanktsioonid neile, kes al-Assadi režiimiga äri ajavad. Nädalavahetusel andis Haley mõista, et USA ei pea võimalikuks al-Assadi jätkamist.

Peamine kriitika USA õhulöökide aadressil on olnud see, et Trump talitas ilmselt selge arusaamata, kuidas Süüria kriisi lahendada ja millised võivad olla selle sammu laiemad tagajärjed. Kuus aastat kestnud sõja osapooled  ei pruugi lasta USA-l piirduda ühekordse löögiga. Ajaleht New York Times muretses juhtkirjas, et president tegi nii pöördelise ja tõsise otsuse emotsiooni ajel. Trump möönis, et pildid rünnakus hukkunud lastest muutsid tema suhtumist.

Tillerson viib kohale ühise sõnumi

Täna kohtuvad Itaalias maailma juhtivate tööstusriikide G7 välisministrid, et arutada Süüria kriisi ja Venemaa jätkuvat toetust Bashar al-Assadi režiimile. Laupäeval tühistas Suurbritannia välisminister Boris Johnson USAga nõu pidamise järel ootamatult Moskva visiidi, öeldes, et olukord on fundamentaalselt muutunud. Selle asemel tahab ta töötada G7 „selge ja koordineeritud“ sõnumi nimel, mille Tillerson Moskvasse viiks, vahendas agentuur Bloomberg.   

Tillersoni sõnul on Venemaa vähemalt osaliselt vastutav kas kaasteadjana või võimetuna jõustama 2013. a sõlmitud kokkulepet Süüria keemiarelvade hävitamiseks.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas Johnsoni põhjendusi absurdseks. Samuti vihjas ta, et Trumpi tegutsemise ajendiks võis olla kodumaine surve, kus uuritakse Venemaa võimalikku mõju USA presidendivalimistele. Venemaa riigitelevisioonis nimetas Zahharova USAd kõige ettearvamatumaks riigiks.

Seisukohta, et just algatatud uurimise tõttu peab Trump Venemaa suhtes karmimat positsiooni ilmutama, jagab ka Moskvas strateegiate ja tehnoloogiate analüüsikeskuse vanemteadus Mihhail Barabanov. Agentuurile Bloomberg antud kommentaaris ütles ta ka seda, et USA ootamatu käik on Venemaa Süüria strateegia ohtu seadnud. „Venemaa on probleemi ees, kuna piiratud ja odav sõda Süürias toimis ainult ilma lääneriikide suurema sekkumiseta,“ ütles ta. „Kui USA otsustab sekkuda, tuleb Moskval kas riskida tõsise vastasseisuga, või saba jalge vahele tõmmata.“

Hiina kingitusi ei toonud

Õhulöögid leidsid aset hetkel, mil USA president võõrustas parajasti Hiina presidenti Xi Jinpingi. Tõsisem kriitika Hiina meedias vallandus, kui visiit oli lõppenud. Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua nimetas õhulööke nõrgestatud poliitiku sammuks, kellel oli kodumaiste süüdistuste tõrjumiseks vaja Venemaad karmilt kohelda. Samas on Hiina ametlik hoiak alati olnud tauniv teiste riikide siseasjadesse sekkumise vastu.

Võib spekuleerida, kas õhurünnaku ajastamine oli visiidiga seotud, sest üks pakilisemaid teemasid USA ja Hiina vahel on Põhja-Korea tuumaambitsioonid. Hiina ametlikes kokkuvõtetes visiidist Põhja-Koread ei nimetata, kuid Rex Tillersoni sõnul seda arutati. Liidrid olid üksmeelel, et olukord on muutunud väga tõsiseks. Trump kordas hoiatust, et USA võib astuda ühepoolselt samme, kui Hiina rohkem kaasa ei aita, et Põhja-Korea läbirääkimiste laua taha saada. Õhulöök Süürias võib neile sõnadele kaalu lisada, kuid erinevalt Süüriast on Põhja-Korea tuumarelva katsetav riik. USA on juba otsustanud saata piirkonda oma lennukikandja.

Trumpi ja Xi kohtumine lõppes ilma ühise pressikonverentsita ning ilma, et oleks allkirjastatud majanduslikke kokkuleppeid või et oleks teatatud investeeringutest, mis USAs töökohti looksid. See oli silmnähtav kontrast Jaapani peaministri hiljutise visiidiga.

Kohtumise ainus konkreetsem tulemus oli 100 päeva plaan kaubandussuhete üle vaatamiseks, et vähendada USA kaubandusdefitsiiti Hiinaga. Tillersoni sõnul rääkis Trump kohtumisel ka vajadusest tagada USA töölistele aus konkurents. Trump säutsus Twitteris, et kohtumine oli loonud väge head eeldused sõbralikeks suheteks, kuid mis kaubandusest saab, seda näitab aeg.

Xinhua andmeil kutsus Hiina USAd osalema Hiina ambitsioonikas infrastruktuuriprojektis One Belt One Road Aasia ja Euroopa ühendamiseks. Xi ütles Trumpile, et toimiva koostöö jaoks on olemas 1000 põhjust ning ei ühtegi, mis õigustaks suhete katkestamist. Trump võttis vastu ka kutse vastuvisiidiks.

 Kalev Stoicescu, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, teadur

Mesinädalad on läbi

Venemaa ründas president Vladimir Putini sünnipäeval (7. oktoobril 2015) väidetavalt nn islamiriiki Kaspia mere sõjalaevadelt, mis pidi näitama poliitilist enesekindlust ja sõjalist võimu. USA ründas mõne päeva eest tiibrakettidega al-Assadi režiimi õhuväebaasi karistuseks Süürias korraldatud jäleda keemiarünnaku eest. Trump andis Venemaale eelhoiatusaega ja näitas, et vastab taolistele väljakutsetele kiirelt ja otsusekindlalt.

Tundub, et selleks korraks on Donald Trumpi ja Vladimir Putini mesinädalad läbi. Poliitilises sundseisus olev Trump pidi korraldama raketirünnaku Venemaa üliolulise liitlase (kes andis selleks küllaga põhjust) ning kaudselt ka USA siseriikliku juurdluse pihta, mis puudutab tema ja tema meeskonna väidetavaid sidemeid Venemaaga.

Esimese asjana püüab Venemaa kindlustada raketilöökide kordumise vältimist. Venemaa on  tühistanud Vene-USA kahepoolse intsidentide vältimise kokkuleppe, tõhustab Süüria õhukaitset ning viib Süüria vetesse täiendavad sõjalaevad. Venemaa ei ole aga teatanud USA välisministri Rex Tillersoni Moskva visiidi ära jäämisest.

Putin on lootnud Trumpilt “lugupidamist”, kuid on saanud Krimmiga seotud sanktsioonide jätkumise (kuni Krimm on Ukrainale tagastatud) ning lõpuks ka alandava rünnaku Kremli liitlase vastu. Rünnakust tuleneb üks väga oluline järeldus, et Venemaa ei ole võimeline Süüria diktaatorlikku režiimi USA ees kaitsma, vaatamata kõigile sõjalistele ja poliitilistele ponnistustele.

Arvestades Trumpi otsustavust, võib Putin hoiduda pingete eskaleerimisest ja otsida väljapääsuteid. Teisalt on teada (Vene sõjalennuki alla tulistamise juhtum Türgis), et Putin võtab Venemaa poliitilist alandamist isiklikult ning haub kättemaksu.

Trumpi inauguratsioonist on möödunud vaevalt 10 nädalat –Kremli jaoks on natuke liiga vara lootused Trumpile maha matta, kuid elame-näeme. Loodame, et Putin ei püüa samaga vastata ehk “tõestada”, et USA ei ole võimeline kõiki oma liitlasi kaitsma.

.

Hetkel kuum