Tavidi suuromanik: enamus firmast plaani järgi börsile

Lisaks ettevõtte plaanitava IPO suurusele lahkas Tamming põhjuseid, miks ta võtab ette teekonna aktsiaturule ning mõtiskles, miks ei ole osakutele ühe konkreetse ostja leidmine tõenäoline.

Jah, ilma lisakapitalita me sinna ei lähe. Kui meie börsile minekust asja ei saa, siis jätkame nii nagu seni. Ka praegu on meie ärimudel edukas.

See on nii intuitiivse kui ka loogilise valiku tulemus. Olles jälginud finantsmaailma üle 25 aasta, tekib ettekujutus turgude potentsiaalist, võimalustest ja raskustest. Ka Hongkong kuulub suuruse ja finantshaarde poolest samasse klassi, kuid esimeses laienemisringis me selle välistame. Kes on viibinud nii Singapuris kui ka Hongkongis, sel ei peaks tekkima küsimusi meie valiku kohta.

Need kaks sihtkohta on plaanis aga eelkõige sellepärast, et kui me töötaksime seal sama edukalt nagu senistes riikides, siis minimaalselt kahe- või kolmekordistaksime oma tegevuse.

Arvan, et see on nagu spordis, kus tuleb teistest kiiremini joosta või oda kaugemale visata. Hinna poolest oleme kindlasti konkurentsivõimelised. Edasine oleneb juba meie tööst – reklaamist, teenindusest, professionaalsest juhtimisest. Meie tugevusteks on ka kogemused ja senine edu.

Investoritele tõestada, et meie ärimudel on tegelikult parem kui idufirmade oma. Kui meie emissioon õnnestub, oleme nii-öelda idufirma, kes laieneb ülihoogsalt ja lisaks toodab kogu aeg ka kasumit. Võib tekkida tunne, et Tavid läheb kohe-kohe börsile. Aga rõhutan – see aasta ei juhtu midagi ja ka järgmine aasta tõenäoliselt mitte. Kuid tsiteerides klassikuid: mõtelda on mõnus.

Praegu ma ei näe küll varianti, et sündmused ootamatult kiireneksid ja ettevalmistusprotsess saaks varem valmis. Minu elukogemus räägib vastupidisest. On see ehitamine või mõni muu tegevus, aga protsessid kestavad alati kauem ja lähevad kallimaks, kui plaanitud. See on elu seadus ja sellega arvestamine vähendab kõvasti pettumusi.

Ei plaani. Plaanis on börsil noteerida üle 50% aktsiatest. Olen mõelnud, et säilitan ca 10% osaluse. Täpsed numbrid selguvad, kui aeg käes.

Kindlad asjad siin maailmas on ainult maksud ja surm, nii et millegi kindlalt väitmine on suur lõks. Kõik on alles embrüonaalses staadiumis. Ja kui loode on embrüonaalses staadiumis, siis ei saa kunagi kindlasti väita, et temast tuleb klaverimängija. Isegi juhul, kui ta sugupuud vaadates saab seda oletada.

Kui mõni investor avaldaks soovi kogu emissioon ära osta, ma takistusi ei näeks. Kindlasti sooviksin ma kohtuda otse ostja, mitte vahendusfirmaga, kes siis meile tasu eest potentsiaalseid investoreid otsima hakkaks. Meile tähendaks advokaadibüroode ja vahendusfirmade puhul koostöö seda, et nemad saaksid oma vahendustasu ainult siis, kui on olemas konkreetne investor ja tehing on lõpetatud. Seda seetõttu, et vahendajatega suhtlemine võtaks palju aega ja tulemus ei oleks kindel.

Kui me kaasaksime vahendaja, oleks kogu protsessi ajal meie kliendisuhe finantsnõustajaga vastupidine sellele, mismoodi see tavaliselt on. Tavaliselt tasutakse finantsnõustajale tunnitasu ja lisaks makstakse ka edukuse preemiat.

Meie näeme, et edukusepreemia jääks alles, kuid tunnitasu alusel maksaksid nemad meile – iga tunni eest, mis me kulutame oma aega nendega suhtlemisele, tasuksid nad meile sama tunnihinna alusel, mida nad ise tavaliselt klientidelt küsivad. Sisuliselt tähendaks see seda, et kui keegi on huvitatud meile konkreetse investori otsimisest, siis on tal suurepärane võimalus saada endale komisjonitasu. Ebaõnnestumise risk ja kõik emissiooniga seotud kulud jääksid aga nende kanda.

Kokkuvõttes – teoreetiliselt on konkreetsele investorile müümine võimalik, kuid selle tõenäosus on väga väike. Lisaks ei tea ma ühtegi investeerimisnõustajat või firmat, kes oleks valmis minu välja pakutud tingimuste üle isegi arutama. Aga nagu läbi­rääkimisteooria ütleb, on läbirääkimistel halvemas seisus see pool, kes kaotab rohkem, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad. Meil ei ole midagi kaotada. Tõenäoliselt toimub ikkagi klassikaline IPO.

Kui dividendipoliitikale valgust heita, siis oleks see pigem helge ja särav.

Kulla hinda mõjutab elektroonilise kullaga kauplemine koos võimendusega, eelkõige elektriimpulss ja kolmanda osapoole lubadus, mitte kuld ise. Kulla hinna langust ei tekita mõne omaniku seifis oleva kulla müük, vaid pankade ja finantsvahendajate kulla positsioonide lühikeseks müümine. Maailma suurpankadel on võimalik teha kuni 100 korda suuremaid tehinguid, kui neil tagatisraha on. Sisuliselt saavad suurtegijad kulla hinnaga mängida ja seda nad ka teevad. Teema nõuab suurt lugemist ja sadu tunde tööd. Alles siis on võimalik hakata mõistma kulla hinna kujunemise peenhoovuseid.

Otsa sõnul minnaksegi kodumaisele börsile seetõttu, et selles on iva – mine sinna, kus sind tuntakse. “Kohaliku börsi juhina ei saakski ma muud juttu rääkida,” muigas ta ja lisas, et kõik Eesti ettevõtted võiksid Tallinna börsilt alustada.

Teatud tingimustel võiksid Otsa hinnangul mõni ettevõte kaaluda aktsiaemissiooni kahel börsil –näiteks kui eesmärgiks seatud kapitali ei saaks kohalikult börsilt kokku või kui on selge plaan minna maailma vallutama ning firma on juba mõnel teisel turul hästi tuntud.

Samas ei ole kahel turul noteerimine tema sõnul sageli eesmärki täitnud. “Näiteks Olympic, kelle siht oli investorite ringi kiirem kasvatamine. Nüüd on nad aga Poolast eemaldumas,” viitas Ots Olympic Entertainment Groupi kümneaastasele kogemusele Varssavi börsil, kust ettevõte asus kuu aja eest välja tõmbuma.

“Töö käib,” vastas Ots küsimusele, kuidas edeneb uute ettevõtete Tallinna börsile toomine. “Teeme üritusi maksimaalselt 30 inimesele. Esimesed kaks üritust on olnud täis. Mai lõpus tuleb kolmas,” illustreeris Ots.

Osa ettevõtteid kas valmistab tema sõnul juba börsile tulekut ette või kaalub seda koos nõustajaga. “Esimesed ettevõtted peaksid börsile jõudma juba enne suve algust ja teine sats peaks tulema sügisel,” avaldas Ots, kelle sõnul on tegu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega.