• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 15.05.17, 11:45

Investor Toomas: murelikuks tegev investeering

Mulle kirjutanud Alar ilmutas muret ühe ka minu portfellis sisalduva ettevõtte tulevikuväljavaadete pärast.
Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam.
  • Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam. Foto: Raul Mee
Baltic Horizoni osak püsib IPO tasemel.
  • Baltic Horizoni osak püsib IPO tasemel. Foto: Äripäev
Alar kirjutas, et alates emissioonist pole Baltic Horizon Fundi osaku väärtus kasvanud. „Ka firma võlakordaja on päris suur ning nüüd soovitakse uue emissiooniga raha juurde saada,“ kirjutas ta. „Eelmine emissioon täitus ainult 30protsendiliselt ning Swedbank on fondi reitingu nullinud,“ märkis Alar ning uuris, kas praegu tasub fondi pigem investeerida või seda müüa.
Pikaajaline tootlus
Alari informatsioon Swedbanki-poolsest reitingu nullimisest hakkas huvitama ka mind ja võtsin ühendust Swedbank Marketsi Baltikumi aktsiaanalüüsi juhiga. Sain kinnitust, et midagi katastroofilist juhtunud ei ole ning reitingu kadu on ajutine. „Oleme hinnasihi ja soovituse ajutiselt maha võtnud, sest Baltic Horizon emiteerib uusi osakuid ning Swedbank on üks emissiooni korraldajatest,“ selgitas Marek Randma. „Võtsime hinnasihi ja soovituse maha, vältimaks huvide konflikti – emissiooni möödudes plaanime klientidele hinnasihi ja soovituse näitamise taastada.“
Kui otsustasin ise Baltic Horizon Fundi investeerida, tegin seda pikaajalistel kaalutlustel. Esiteks tundus mulle viisakas fondi pakutav dividenditootlus. Nimelt on fondivalitseja seadnud eesmärgi teha investoritele igal aastal rahaline väljamakse, mille suurus on 7–9 protsenti investeeritud kapitalist. Seejuures tehakse väljamakseid vähemalt kaks korda aastas või sagedamini.
Samuti võlus mind Baltic Horizoni tugev portfell. Sealt võib leida pikaajalised üürilepingud mainekate klientidega, kes elavad tõenäoliselt üle ka kriisiaja ning seetõttu pole karta katastroofilist üüritulu vähenemist. Kuna minu eesmärk oli oma raha pikaajaliselt kasvatada, ei tohiks mind häirida ka fondiosaku lühiajaline odavnemine.
Mis puudutab aga fondi võlakoormust, siis prospektist lähtuvalt üritatakse laenukapitali kaasamise riskid võimalikult madalal hoida. Selleks on paigas põhimõte, et laenukapitali kaasatakse maksimaalselt 50 protsendi ulatuses koguinvesteeringutest ning möödunud aasta lõpul oli laenuraha osakaal varade väärtuses 48,8 protsenti.
Mitmed murepilved
Õige on Alari väide, et eelmise emissiooni käigus ei kaasatud nii palju raha, kui olnuks võimalik. Samuti valmistab nii mulle kui mitmetele teistele investoritele, kellega suhtlema olen juhtunud, muret Baltic Horizoni läbipaistmatus.
Nimelt pole näiteks lõpuni selge, millistel tingimustel saab fondi sulgeda. Fondijuht Tarmo Karotam kinnitas küll märtsis, et see saab olla vaid osakuomanike ühine otsus ühisel koosolekul, kuid minul tekib kohe küsimusi. Nimelt tahaksin teada, kui väikese otsustajate ringi kätte koondub enamik fondi osakustest.
Pean tunnistama, et olen ka ise müügimõtteid mõlgutanud, kuid ühtegi otsust ei saa teha läbimõtlemata. Seetõttu plaanin lähiajal Baltic Horizonit lähemalt analüüsida ning vaadata, kas saan kõigile enda jaoks olulistele küsimustele vastused. Seejuures ei saa ka välistada, et väljun sellest investeeringust ning panen oma vaba raha mõnel muul moel teenima. Kindlasti aga ei saa müügi põhjuseks olla osakuhinna lühiajaline langus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele