Eesti riik on lubanud agaralt tegeleda ettevõtluskeskkonna edendamisega, kuid tegelikkus ja raportid ei näita üheski suunas edusamme, nentis Eesti Väikeaktsionäride Liidu (EVAL) üks asutajaid Margus Moor, kes on kirjutanud vähemusaktsionäride kaitse teemal nii bakalaureuse- kui magistritöö.

- Eestis loodi väikeaktsionäride kaitseks ühing.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
"Meil on arvukalt näiteid viimastest aastatest, kus väikeaktsionäridel on tulnud pöörduda oma huvide kaitseks kohtu poole, ja mitte iga kord pole tulnud lahendus lihtsalt," tõdes Moor.
Maailmapanga ettevõtluskeskkonna raporti Doing Business 2017 tulemusel on Eestis üheks äritegevust takistavaks teguriks vähemusinvestorite nõrk kaitse. Eesti on siin 53. kohal ehk samal tasemel Peruu, Rumeenia, Venemaa, Armeenia ja Mehhikoga.
Väikeaktsionäride kaitse puudumisega seonduvat probleemi peegeldab ka Maailma Majandusfoorumi iga-aastane konkurentsivõime aruanne Global Competitiveness Report, kus Eesti on üldise konkurentsivõime edetabelis 30. kohal, kuid vähemusosanike kaitse ja investorite kaitse valdkonnas vastavalt 44. ja 73. kohal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Selline olukord tingis vajaduse luua väikeaktsionäre esindav ühing, et toetada majanduse kasvu läbi investeeringute suurendamise ja väikeaktsionäri õiguste tugevdamise," selgitas Moor.
EVALi eesmärk on tõsta ka väikeinvestorite teadlikkust ettevõttes kaasarääkimise õigustest ning varustada oma liikmeid õppematerjalidega, pakkuda koolitusi, hinnata nõudeid ning esindada väikeaktsionäride huve seadusloomes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!