Äripäev • 18. mai 2017 kell 3:38

Reformierakond lahkus protestiks ööistungilt

Riigikogu saal  Foto: Raul Mee

Reformierakonna fraktsioon lahkus protesti märgiks riigikogu tänaöiselt istungilt, mis kestis kokku 17 tundi ja lõppes kell 6.12 täna hommikul.

Vasakliidu tegevus uute maksude ja eelarve tasakaalust loobumise läbisurumisel ööpimeduses halvab ka muude oluliste teemade nagu Rail Baltic või e-valimiste kärpimise normaalse arutelu, märkis erakond pressiteates.

"Juba esmaspäeval juhtisime tähelepanu ja väljendasime vastuseisu sisulist debatti takistava päevakorra kinnitamisele, sest ühte päeva koondati 24 eelnõud, sealhulgas valitsuse uute maksude kobar, vastutustundlikust eelarvepoliitikast loobumine ja Rail Balticu arutelu. Olgu mainitud, et riigikogu kodukord näeb kolmapäeva ette valitsuse eelnõude menetlemiseks, aga nüüd peideti päevakorra lõppu, öötundidesse e-valimiste eelnõu, mille üle viljakas ning sisuline arutelu ei ole võimalik," kommenteeris fraktsiooni esimees Hanno Pevkur.

"Lahkusime, sest ei saa nõustuda valitsuskoalitsiooni taktikaga lõhkuda ühe ööga Eesti edukas ja lihtne maksusüsteem, hävitada Eesti e-edu kuvand ning halvata sisuline arutelu sajandi taristuprojekti üle," lausus Pevkur.Täna öösel oli riigikogu täiskogu istungi päevakorras 24 punkti, alustades magusamaksust ja Rail Balticust kuni rahapesu tõkestamise ja presidendi puhkuse küsimuseni. 24 eelnõust läks üks lõpphääletusele, neli oli teisel ja 19 eelnõu esimesel lugemisel.Kolmapäeval kell 13 alanud riigikogu istung lõppes täna hommikul kell 6.12. Kokkuvõttes jäi vastu võtmata vaid üks eelnõu ning ettekandja puudumisel jäi arutamata teisel lugemisel olnud seaduse eelnõu, mille algatajaks oli Reformierakond, kes aga in corpore saalist puudus.

Mida riigikogu öösel tegi?

Päevakorras oli kokku 24 eelnõu.

Riigikogu kiitis 81 poolthäälega heaks valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse mis muudab paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsiooni.

Teisel lugemisel eelnõud:

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel.

Tolliseaduse eelnõu viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.

Riigikogu katkestas ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise.

Esimesel lugemisel võeti vastu

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis» eelnõu võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega NATO juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi. 

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. 

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto.

Pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. 

Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. 

Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid.

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. 

Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu.

Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse.

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatustega kõrvaldatakse õigusvaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.

Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks.

Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. 

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõuga täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. 

Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister.

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks.

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette loobuda presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. 

Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi

Riigikogus jäi vastu võtmata EKRE fraktsiooni ettepanek valitsusele peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis Kreekast, Itaaliast ja Türgist, milles lepiti kokku Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 22. septembril 2015. 

Riigikogu ei arutanud esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses ettekandja puudumisega.

Hetkel kuum