Äripäev • 8. juuni 2017 kell 9:36

RKAS laenab LHV pensionäridelt raha

Lisas RKASile on LHV pensionärid laenanud raha ka Nordicale. Pildil lennufirma finantsjuht Ahto Pärl ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.  Foto: Andras Kralla

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) viis läbi 10-aastase tähtajaga võlakirja emissiooni summas 48,5 miljonit eurot, mille märkijaks said LHV pensionifondid, teatasid ettevõtted.

RKASi juhatuse liikme Piia Kallase sõnul on äriühingu tänane omakapitali maht tavapäratult suur ning emisiooni läbiviimine pakkus hea võimaluse nii investeeringute rahastamiseks kui ka ettevõtte kapitali struktuuri korrastamiseks. „Kui varasemalt on RKAS kaasanud võõrvahendeid pankade kaudu, siis pensionifondide kaudu tegevuse rahastamine on ettevõttele esmakordne,“ lisas Kallas.

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul on tal väga hea meel, et RKAS valis LHV pensionifondid endale võlakirjainvestoriks. „Koostöö RKASi meeskonnaga oli positiivne kogemus. Nad tunnevad hästi võlakirjaturgude võimalusi ning teadsid väga täpselt millised tingimused olid neile olulised. LHV pensionifondid pakkusid omalt poolt RKASile võlakirjade emiteerimisel paindlikkust,“ ütles märkija.

„Antud võlakirjade emissioon ongi oluline just sellepoolest, et me suutsime leida lahenduse ning tõestada, et pensionifondid suudavad pakkuda pankadele korralikku konkurentsi. LHV pensionifondid on teinud 2017. aastal Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid juba rohkem kui 82 miljoni euro väärtuses,“ lisas Viisemann.

See on lühikese aja jooksul juba teine kord, kui LHV pensionifondid laenavad riigifirmale. Aprillis teatati, et LHV pensionifondid ja pank rahastavad 25 miljoni euroga riigile kahe uue lennuki ostu, lendama hakkab nendega riiklik lennufirma Nordica. Loe täpsemalt artiklist "LHV ostab pensioniraha eest lennukeid"

Toona tõi Viisemann välja, et võlakirjainvesteeringute puhul on Eestis suuremate mahtude tõttu huvitavamad riigifirmad. Kui teha tuleks aktsiainvesteeringuid, vaataks ta aga pigem eraettevõtete poole, kuna seal on suurem kasvupotentsiaal. "Riigiettevõtte strateegia ikkagi kattub Eesti piirkondlike huvidega ja kasvu väljaspool Eestit suurt ei leia. Aga korralikul eraettevõttel võiks olla ambitsioon suurem kui Eesti," märkis ta.

Hetkel kuum