"Seal on palju, mis saab nihu minna. Ilmselt lähebki"

HashCoinsi ja Polybiuse meeskond Prahas blockchain´i konverentsil. Polybiuse asutajatest on pildil Sergei Potapenko vasakul ja Ivan Turõgin paremal ääres.  Foto: Instagram

Krüptoraha hulluse tuules tahab Eesti firma luua sellel põhinevat panka. Üle maailma on kokku aetud kümneid miljoneid eurosid, kuid ettevõtmine tekitab investorites ja finantsinspektsioonis küsimusi.

Varemgi krüptorahanduse valdkonnas tegutsenud tiim üritab Eestist käima saada utoopilist krüptopanka Polybius, mille loomiseks andsid uskujad esimese nädalaga 12 miljonit eurot.

Ärinime Polybius Foundation OÜ all tegutseva ettevõtte tootejuht Vitali Pavlov rääkis intervjuus tehnikaportaalile Geenius, et nad on esimesed, kes leidsid, et pangasüsteemis pole kõik ideaalne ning seetõttu hakati ehitama panka ühisrahastuse mudeli kaudu.

Krüptorahaga tegeleva panga loomisest on rääkinud paljud, tihti kahjuks küll kahtlased ettevõtmised nagu petuskeem OneCoin. Polybius tahab arveldama hakata aga pärisvaluutas nagu dollarid ja eurod, mitte krüptorahas. Ekspertidele teeb projekt siiski pisut muret.

"Praegu midagi õiget ma seal ei näe," ütles investor Madis Müür Polybiuse kohta. Aga pangaloomisplaanid? "Natuke julgeksin isegi kahelda, kas neil see eesmärk reaalselt on,“ rääkis Müür. Ta tõi välja, et eestvedajad on ise öelnud, et isegi kui sellest pangast asja ei saa, teevad nad selle raha eest midagi muud. „Ma ei teagi, kui väga nad ise ka usuvad sellesse.“

Võimas idee

Et enda pangaplaane finantseerida, korraldab Polybius praegu suurejoonelist ühisrahastuskampaaniat. Ennast turundatakse aktiivselt nii sotsiaalmeedias kui mujal internetis, käiakse ka konverentsidel.

Kui uskuda kodulehte, on Polybius juuni alguses alanud kampaaniaga lehe trükkimineku ajaks kogunud rohkem kui 23 miljonit dollarit.

Krüptoraha ekspert Asse Sauga ütles, et firma plaanid on võimsad, aga teenuse vajalikkus tekitab küsimusi. "Plokiahela tehnoloogia on oma loomult loodud hajussüsteemide käitamiseks ja ehitamiseks," rääkis ta.

Kuna Polybius tahaks tööle asuda reguleeritud pangana, saab tegu olla karme reegleid järgiva keskselt juhitud asutusega. Hajusvõrkude tehnoloogiatega luuakse niisiis tsentraalset institutsiooni. "Siin on lisaks loogikaveale ka kontseptuaalne viga," rääkis Sauga.

Järelevalvele peavalu

Lühikese ajaga hiigelsumma teeninud ühisrahastusprojekt on silma jäänud ka järelevalveasutustele. Kuu alguses saatis finantsinspektsioon välja võimalikele investoritele suunatud hoiatusteate, milles seisis, et firmal pole finantsasutuse tegevuslube.

Firma ise ütleb aga, et tegevuslube polegi vaja. Polybius organiseeris ühisrahastuse kampaania plokiahela tehnoloogiat kasutades selleks, et saada rahastust tuleva finantsasutuse loomiseks, seisab kirjas, mille firma advokaat Äripäevale saatis. Kui asi loodud, taotletakse ka load.

Finantsinspektsiooni finantsteenuste ekspert Lii Müürisepp ütles, et Polybius kasutab enda tegevuse puhul juba praegu sõnu, mis on finantssektorile omased. Firma nimetab end pangaks, räägib prospektidest, raha kaasamisest, investoritest. Infomaterjalidest leiab ka viite maksesüsteemi SWIFT liikmelisusele ning fraasi "autoriseeritud maksuasutus".

"Sellega luuakse mulje, nagu võiks olla tegemist reguleeritud tegevusega, millisel on olemas registreeringud ja/või tegevusload. Kuna see aga nii ei ole, siis peab finantsinspektsioon vajalikuks avalikkust hoiatada," rääkis Müürisepp.

Lisaks teeb inspektsioonile muret see, et firma kaasab raha, ent pole nende juures registreerinud oma prospekti, ehkki kodulehelt dokumendi leiab. Firma advokaadi sõnul asi nii ongi.

Polybiuse teatel ei tee nad aga väärtpaberite avalikku pakkumist, vaid tegu on ühisrahastuse kampaaniaga, mille käigus ei väljastata investoritele varalisi õigusi ega kohustusi.

Nimelt ei saa krüptopanga investorid ettevõtted osalust, vaid õiguse pisikesele osale firma võimalikust tulevasest kasumist.

Ehib võõraste sulgedega

Pangaloojate veebikülg on professionaalne ja muljetavaldav. Kui jätta kõrvale kummalise boonusskeemi kirjeldus, ei erine leht kuidagi tavalise idufirma omast. Leiab kõlavaid tsitaate, rõhutakse innovatsioonile. "Raha teeb raha," algab krüptopanga kirjeldus.

Usaldust äratab ka firma koostööpartnerite loetelu. Eriti torkab silma see, et nõuandjatena on välja toodud ka konsultatsioonifirma Ernst&Young Šveitsi osakonna tippeksperdid. Tegelikkus on veidi teini. "EY-l ei ole mitte kunagi olnud mingeid suhteid Polybius Cryptobankiga," ütles konsultatsioonifirma Balti üksuse brändi koordinaator Lemmiki Ehatamm.

Veelgi enam – EY on saatnud ametliku nõudmise, et krüptopankurid lõpetaks Ernst&Youngi brändi väärkasutamise. Üks väljatoodud ekspert on küll tõesti Polybiusele nõu andnud, ent tema töösuhe EY-ga on lõppenud.

Seadust praegu ei riku

Politsei- ja piirivalveamet on Polybiuse tegemistest teadlik, ütles pressiesindaja Seiko Kuik. Praegu ei ole firma tegevuses midagi ebaseaduslikku. Kuik rõhutas samas, et enne enda raha mängu panemist tasuks veenduda, millega on tegu ja kindlaks teha, kas teenus või projekt on ikka see, millega enda arvates liitud.

Suur osa tiimist on aga varemgi krüptorahaga tegelenud. Firma kaasasutajad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko on mõlemad seotud HashCoinsi nime kandva firmaga, mis tegeleb krüptoraha tehnilise poolega ja müüb muuhulgas spetsiaalset arvutiriistvara. Polybius kasutab samuti HashCoinsi tehnoloogiat ning põhitiim on ühine.

HashCoins Venemaal end blockchaini ja Bitcoini konverentsil reklaamimas.   Foto: Instagram

Krüptoraha teemalistest veebifoorumitest leiab hulgaliselt kasutajaid, kes on Hashcoinsi peale pahased. "Firmat ei saa usaldada! Ei saanud riistvara kunagi kätte!" teatas alles 1. juunil üks foorumi Bitcointalk kasutaja, kes sai enda sõnul pärast mitu kuud kestnud ootamist tagasi vaid osa enda rahast.

Veebiavarustest leiab neidki anonüümseid kasutajaid, kes süüdistavad firmat otseselt pettuses. HashCoinsi teatel olid asja taga segadused maaletoojaga ning vaidlused kasutatud tehnoloogia üle, ent praeguseks on firma pakkunud vahetuskaupa ja kahjud hüvitanud.

"Seda on raske tõestada, aga väga paljud inimesed, kes kirjutavad meist halvasti, pole meilt midagi tellinud," ütles ka HashCoinsi juures tootejuhi ametit pidav Vitali Pavlov.

Teenida tuleb miljardeid

Ühisrahastuse kampaanias osalejad saavad iga paigutatud 10 dollari eest vastu ühe žetooni. Süsteem on küllaltki keeruline.

Veel eelmise nädala keskel oli firma kodulehel kirjas, et sellel, kui palju žetoone kokku on, pole ülempiiri. Lae oleks seadnud vaid kaasatud rahasumma. Praeguseks on aga veebiküljele jõudnud uus info – luuakse kuni 20 miljonit münti ehk kaasamisruumi on 200 miljoni euro jagu.

Kõik väljastatud žetoonid kokku annavad investoritele õiguse 20 protsendile tulevase panga kasumist. See aga tähendab, et nulli jäämiseks peaks Polybiuse krüptopank teenima kokku üle miljardi kasumit.

Selline arvutus pole päris täpne, kuna osa žetoonidest jääb asutajatele. Lisaks on mängus ka boonussüsteem – esimesel kahel päeval sai investor panustatud rahale lisaks 25% rohkem žetoone, edasi muutus boonus ajas üha väiksemaks. Selle nädala lõpus lisažetoone enam ei saa.

See kõik ei tähenda, et investoritel tingimata nahka üle kõrvade tõmmataks. „Paljud, kes sinna raha panevad, ei ootagi dividende,“ rääkis Müür. Oodatakse hoopis, et žetoonide hind hakkaks tõusma ning paisuks koos krüptoraha mulliga veelgi.

Mullist kasu lõikajad

Polybiusse investeerimise tingimused on selged – riskid jäävad žetoonide ostja kanda. Firma äriplaan on üsna üldsõnaline. Mõne olulise tehnoloogia kohta ei too firma välja, kuidas see rahaks pööratakse, kuna nii avaldataks saladus, mida näeksid ka konkurendid.

Ehkki väidetavate nõustajate nimistus on ka finantsala asjatundjaid, on asutajate panganduskogemus kesine. "Kui panganduskauged inimesed hakkavad võõra raha eest panka tegema, siis seal on ikka väga palju asju, mis saavad nihu minna ja väga tõenäoliselt ka lähevad,“ ütles investor Madis Müür.

Tema  hinnangul on tegu lihtsalt inimestega, kes tahavad krüptorahade mullist kasu lõigata. "Kiiremad poisid oskavad eufoorilist raha ja mulli ära kasutada," märkis investor.

"Kui nad tahaksid reaalset ettevõtet, asjalikku asja teha, siis tõenäoliselt mõistlikuma hinnataseme pealt, millega oleks lootust investoritel kunagi plussi jääda," märkis investor. Praeguse hinnataseme juures investorile kasumit ei tule, oli Müür kindel.

Tuleb mobiilipankadega rinda pista

Ma ei saa väga hästi pihta ideele luua blockchaini tehnoloogiaga reguleeritud pank digiühiskonnale. Trendid näitavad, et tegelikult ei ole enam vajadust suureks pangaks, kes pakub kõikvõimalikke finantsteenuseid ühest kohast – eriti krüptorahanduse tuleviku puhul. Kipub olema nii, et laenude haldamine on ühelt pakkujalt, rahvusvahelised ülekanded teiselt, kaardid kolmandalt, investeeringud neljandalt ja kauplemine viiendalt ettevõttelt.

Polybiuse dokumentidest ei leidnud ka turuanalüüsi. Vähemalt Euroopas on turg üsna täis uusi innovaatilisi digiühiskonna mobiilipanku: Monese, Pocopay, N26 ja Lunar Way. Seega minu jaoks tekib küsimus, kuidas nad suudavad olemasolevatega rinda pista.

Tegemist on väga ambitsioonika ideega, milles ka palju liigset optimismi. Et ma sellesse projekti usuks, peavad nad enne ennast tõestama. Tehnilise kirjelduse ja veebilehe pealt raha kaasata ei ole tänapäeval keeruline. Samas on turg ja kliendid mahuka investeeringu näol meeskonnale suure võimaluse andnud, vaatame, mis sealt siis välja kukub. Loodetavasti ei pea investorid pettuma!

Hetkel kuum