Ükski märk ei näita, et Eesti kinnisvaraturul peaks kohe midagi halba juhtuma, kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman hoiatust saabuva „ränga hinnamuutuse“ kohta.
Kõik areneb pilla-palla. Kui saata riigikogu ja valitsus laiali, mul on tunne, et midagi ei juhtukski.
Täna ilmus Äripäeva veebis Grand Kinnisvara juhi Marek Kerna arvamuslugu selle kohta, kuidas kõik märgid näitavad, et kinnisvaraturul on tulemas ränk hinnamuutus. „Eesti kinnisvaraturg on tsükliline ja turbulentsuse poolest hämmastav. Igale tõusule järgneb seisak või suurem langus. Kõik märgid näitavad, et tulemas on uus hindade korrektsioon. Ka ajaliselt kõik klapib,“ kirjutas Kerna.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et Kerna juttu ei saa pidada vastutustundetuks, küll aga läbimõtlematuks. „Ükski märk ei näita, et kohe peaks midagi halba juhtuma,“ lausus ta. Kui midagi juhtub, siis tuleb löök mujalt maailmast, aga mitte Eesti turult, ütles ta.
„See, et majandus on tsükliline, pole mingi uudis,“ ütles Sooman. Tema sõnul on Kerna jutt filosoofilisel tasemel loogiline, aga argumentidest ta aru ei saa. Eesti turg on tema sõnul küll tõusnud, kuid rekordeid ei tehta ja pigem turg marineerub. Suuremat krahhi võib oodata siis, kui mõnel superturul nagu Ameerikas või Hiinas mõni suurem jama juhtub.
See pole buum
Tallinna turg on Soomani sõnul tõesti tõusnud 2007. aasta tasemele, aga samas on sissetulekud suurenenud ja tehingute hulk ei ole samal tasemel. Seega – see pole buum, ütles Sooman.
Miks on hinnad Tallinnas tõusnud? Sooman selgitas, et esiteks seepärast, et majapidamiste vaba raha hulk on väga kõrgele kasvanud. Seda raha aga ei taheta hoida – inflatsioon sööb ära. Kulda, aktsiatesse või naftafutuuridesse investeerimine aga on juba keerulisem. Investeeritakse betooni või kinnisvarasse – näiteks ostetakse korter, mis üüritakse välja.
Sooman rõhutas, et see tõus puudutab ainult Tallinna ja muutusi kinnisvaraturul saabki seletada linnastumisega - töökohad pole enam põllul. Tallinna lisandub tema sõnul aastas 4000 uut elanikku, mis tähendab, et vaja on umbes 2000 uut elupinda. See aga vastabki praegusele turu tegelikkusele.
Aegunud põhiseadus paneb põntsu maaelule
Küll aga on juba häda käes nii-öelda teise Eesti piirkondades, nentis Sooman. „Popist haldusreformist, mis liidab mõne valla, pole siin kasu,“ ütles ta. Rahvas liigub linna tööle ja maakohad jäävad tühjaks.
Maapiirkondade elu oleks tema sõnul küll võimalik parandada – näiteks maksuerisustega –, aga selleks pole Soomani sõnul poliitilist tahet. Süü paneb ta põhiseadusele, mis on tema hinnangul aegunud. Ta rääkis, et valimised tehti omal ajal sagedased, et üks võim ei püsiks liiga kaua, aga nüüd on nii, et valitsejad teevad aasta aega tööd ja siis alustavad juba valimisvõitluse- ja kemplusega.
„Kõik areneb pilla-palla. Kui saata riigikogu ja valitsus laiali, mul on tunne, et midagi ei juhtukski,“ ütles Sooman.