Juncker: Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik

„Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik,“ ütles Juncker.

Tihedamalt lõimitud Euroopa tähendab ühtlasi seda, et euro ei oleks vaid valitud grupi vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.

„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks,“ ütles Juncker, tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda.

Vabadus tähendab vabadust diktaatorite survest ning võimalust vabalt väljendada oma mõtteid. Võrdsete võimaluste all pidas Juncker silmas nii seda, et Euroopa Liidu liikmesriigid on võrdsed, olgu nad suured või väiksed, kui ka kitsamalt Euroopa Liidu tööliste ja tarbijate õigusi.

„Euroopa Liidus ei saa olla teise klassi töölisi. Inimesed, kes teevad samas kohas sama tööd, peavad saama sama tasu,“ ütles Juncker selge viitega töötajate lähetamise direktiivile, mille muutmist ajab praegu jõuliselt Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Millele on aga vastu Euroopa Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid.

Juncker ütles, et teeb ettepaneku uue järelevalve instantsi moodustamiseks, mis jälgiks, et tööliste vaba liikumine Euroopa Liidu ühisturul toimuks õiglastel alustel.

Vastuseks kriitikale, et suured rahvusvahelised firmad müüvad Kesk- ja Ida-Euroopa riikides sama sildi all vähem kvaliteetset kaupa, ütles Juncker, et taolist praktikat ELi seadused ei luba. Need seadused tuleb jõustada.

Kolmandana rõhutas Juncker õigusriigi põhimõtet. Kohaliku kohtusüsteemi õõnestamine tähendab kodanike põhiõiguste vargust, manitses Juncker.

Edaspidi võiks Euroopa Liidul Junckeri nägemuses olla üks president, mis tähendaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Presidendi ametikoha liitmist (mida praegu täidavad Jean-Claude Juncker ja Donald Tusk – toim.). Samuti võiks edaspidi rohkem otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et otsustusprotsess oleks ladusam.

Tänasel Türgil pole Euroopa Liidus kohta

Tihedamat lõimumist rõhutades kutsus Juncker üles Schengeni viisaruumi vastu võtma ka Rumeeniat ja Bulgaariat ning kaugemas vaates Horvaatiat, kui tingimused täidetud saavad. Ning Lääne-Balkani riigid vajavad selgemat liitumisperspektiivi. Türgil samas praegusel kursil olles Euroopa Liiduga liitumise lootust ei ole, ütles Juncker.

Juncker visandas viis eriti olulist valdkonda, millega Euroopa Komisjon oma alles jäänud mandaadi ajal tegeleda plaanib. Esikohal on kaubandus – Euroopa Liit plaanib jätkata vabakaubanduskõnelusi uute partneritega. Ühtlasi pakub komisjon välja süsteemi kolmandatest riikidest tulevate investeeringute n.ö skriinimiseks, kui tahetakse üles osta olulist sadama- või energia infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtteid. See on vastus osade liikmesriikide murele, et eelkõige Hiina ostab kokku Euroopa Liidu konkurentsivõime jaoks olulist tehnoloogiat.

Juncker lubas Euroopa Liidule ka uut tööstusstrateegiat ning jätkuvalt keskset rolli võitluses kliimamuutustega. Selleks plaanib komisjon välja tulla strateegiaga transpordisektori heitmete vähendamiseks. Veel tõstis Juncker esile digitaalse ühisturu arendamise vajaduse, rõhutades eriti küberkaitse tähtsust, ning migratsiooniteema. Viimases on plaanis arendada kanaleid legaalseks rändeks, tõhustades samas süsteemi nende inimeste Euroopast välja saatmiseks, kes pole saanud õigust kohale jääda. Juncker manitses liikmesriike panustama Euroopa Liidu loodud fondi Aafrika majandusarengu toetamiseks, mis on samuti osa plaanist rändesurve vähendamiseks.

Võimaluste aken on lahti

Brittide otsust Euroopa Liidust lahkuda meenutas Juncker kahetsusega. Teised riigid on aga otsustanud koos edasi minna, kinnitades seda ühisavaldusega nii läinud aastal Bratislavas kui tänavu kevadel Roomas.

Junckeri sõnul on Euroopa Liit praegu soodsas tuules, mida toetab ka majanduse toibumine. Seda hetke tuleks kasutada, et ehitada ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit.