Artikkel
  • Jaga lugu:

    Digimajanduse maks: Prantsusmaa ja Eesti ei aja eri asja

    „Need ettepanekud täiendavad teineteist ja on mõlemad osa käivitunud diskussioonist,“ pareeris Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire Äripäeva küsimuse, miks Prantsusmaa juhitud riikide grupp ei toetanud digimajanduse maksustamiseks ELi eesistuja Eesti eelistatud virtuaalse asukoha kontseptsiooni, vaid tuli Tallinnas välja alternatiivse ettepanekuga.

    Prantsusmaa, Saksmaa ja Hispaania ettepaneku alusel maksustataks digimajanduse ettevõtted nende käibe alusel, kuna kasumi maksustamist reguleerivad rahvusvahelised reeglid, mis on digimajanduse vaatest aegunud. Reeglite muutmine aga võtab aega. Nii pakuti ajutise lahendusena välja ühtlustusmaks. Sellise maksuga jääb aga õhku näiteks küsimus, kuidas maksustada firmat nagu Spotify, millel käive on, aga kasumit ei pruugi olla.
    Prantsusmaa minister rõhutas, et digimajanduse maksustamisega ei ole aega oodata, seda nõuavad poliitikutelt Euroopa kodanikud.
    Pool rehkendust
    Ka Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles laupäeval Tallinnas lõppenud Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevase kohtumise järel, et paremuselt teine lahendus on parem kui see, kui ideaali püüdes jääb lahendus üldse sündimata.
    See, et digimajanduse maksustamiseks tuleb kiiresti lahendused leida, oli seisukoht, millega kõik Euroopa Liidu riikide rahandusministrid olid Tallinnas ühel meelel, ütles rahandusminister Toomas Tõniste. Kuidas seda saavutada, selles esialgu veel üksmeelt ei ole.
    Üle poole liikmesriikidest pooldas Tallinnas toimunud aruteludel eesistujariigi Eesti välja pakutud pikaajalist lahendust, mis tugineb OECDs välja töötatud virtuaalse asukoha kontseptsioonil. Vähemalt kümme riiki toetas Prantsusmaa juhitud suurte riikide algatust, mis on n.ö kiire lahendus. Digitaalse majanduse ettevõtted arenevad ja laiendavad oma tegevust kiiresti ja pole alust nende maksustamisega viivitada, on üldine seisukoht. Kui pikaajaline lahendus on leitud, siis on võimalik ajutisest lahendusest loobuda.
    Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ei nõustunud, et Prantsumaa algatus on eesistujariigilt olulise teema üle löönud  ja võtnud võimaluse särada. „Sugugi mitte,“ eitas Jegorov, tunnustades pigem seda, et suurte riikide samm on vajalikule algatusele hoogu juurde andnud. Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus kõik 28 liikmesriiki kehtestavad omad maksud, mis teeks Euroopa Liidust digiettevõtluseks kohutava ärikeskkonna, ütles Jegorov.
    Bruno Le Maire’i sõnul peaksid digitaalmajanduse maksustamise algatusega kaasa tulema kõik Euroopa Liidu riigid. Samuti väljendas ta veendumust, et digimajanduse maksustamise põhimõte sünnib Euroopas juba loetud kuudega, juba tuleval aastal.
    Jegorovi sõnul pole veel laualt maas ka see võimalus, et püüda ELi ühtse maksubaasi ideed (CCCTB) esmalt jõustada digimajanduse jaoks. Seal oleks tegemist uute reeglite kehtestamise ja mitte olemasolevate reeglite ümber tegemisega.
    Kõhklejad
    Suurte kõhklejate hulka jäi Tallinnas aga näiteks Iirimaa, mille minister ütles, et taoliste maksualgatustega peaksid olema kaasatud ka USA ja G20 riigid. Ka Luksemburg ja Taani soovitasid maksuplaanidega edasi liikuda väga ettevaatlikult. Skeptiliseks jäi ka Malta.
    Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles Tallinnas, et komisjon paneb mõned seisukohad kokku juba selle kuu lõpuks, kui Tallinnas toimub digimajanduse tippkohtumine. Nii tuleb – erinevalt algsest plaanist – tippkohtumisel arutusele ka maksuteema. Detsembriks tahetakse kokku saada Euroopa Liidu ühised seisukohad, mis siis esitatakse ka OECD-le, mis püüab konsensust luua globaalsel tasandil. Kuna aga konsensus sünnib visalt, tahab Euroopa Liit vähemalt oma ühisturu jaoks lahendused kiiremini leida.
    Olukorra teeb keeruliseks see, et maksuküsimusteks on Euroopa Liidus vaja kõikide riikide üksmeelt. Teisalt võivad pingestuda suhted USAga, mis juba süüdistab Euroopa Liitu nõiajahis oma tehnoloogiaettevõtetele.
    Teoreetiliselt on olemas ka see võimalus, et digimajanduse maksust huvitatud ELi riigid liiguvad edasi n.ö tõhustatud koostöö meetodil, kui seda soovib vähemalt üheksa riiki. „Eelistame siiski, et lahendus sünniks 28 riigi tasandil,“ ütles Dombrovskis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.