• Jaga lugu:

    Ministeerium Tulevale: võrdlema peab võrreldavaid

    Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov sõnas vastuses Tulevale, et Eestis kehtivat süsteemi ei saa samastada Suurbritannia ja Rootsi omaga.

    Tuleva teatas täna, et uue eakuse rahvakogu alustas allkirjade kogumisega pensionisamba väljamaksete reformiettepanekule. Pensionikogujate ühistu Tuleva algatatud ettepanekus seisab, et Eesti peab õppima Rootsi ja Suurbritannia kogemusest ning lähtuma põhiseaduslikust põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada.
    Järgneb rahandusministeeriumi kommentaar.
    Ülehindame oma eluiga
    Kertu Fedotov
    rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik
    Enne viimaste II samba pensioni maksmist puudutavate seaduse muudatuste väljatöötamist analüüsis rahandusministeerium pensioni maksmise praktikat ja seaduses sätestatud reegleid põhjalikult.
    Koht, mis muret tekitas, olid garanteeritud intressimäärad. Selleks, et inimestel oleks võimalik pakutud garantii kõrval, kus intress on pigem tagasihoidlik, ka midagi muud valida, lubatakse uuest aastast pensionilepinguid sõlmida investeerimisriskiga. Pensioni makstakse küll inimestele endiselt elu lõpuni, kuid kogutud raha investeeritakse pensionifondides edasi ja pensioni suurus sõltub sellest, kuidas neil investeeringutel läheb.
    Kui kaua elame, me keegi paraku ei tea. Inimesele on vähe abi statistikast ja keskmisest oodatavast elueast. Kui prooviksime pensioniks kogutud raha kasutusele võtta nii, et seda jätkuks meile elu lõpuni, siis kas alahindaksime või ülehindaksime oma eluiga, mistõttu lõpeks pensioniks kogutud raha ühel juhul liiga vara ja teisel juhul võtaksime kasutusse vähem raha.
    Pensionisüsteemi kujundamisel on enda võrdlemine teiste riikidega kindlasti kohane, kuid soovitatav oleks võrrelda asju, mis on võrreldavad. Eesti teine sammas on Euroopa mõistes osaks esimesest sambast ja selle tingimusi ei ole päris õige kõrvutada Suurbritannia pensionisüsteemi teise või kolmanda sambaga, mis pakuvad juba täiendavat sissetulekut.
    Rootsis on umbes 90% pensioni väljamaksmiseks sõlmitud lepingutest investeerimisriskiga. Seaduse muudatused, mis lubavad ka Eestis teise samba väljamaksetes investeerimisriskiga lepinguid sõlmida, võeti vastu juunis ja jõustuvad uue aasta alguses.
    Rootsi puhul on veel oluliseks erinevuseks, et meie teisele sambale analoogses pensioniskeemis ei eksisteeri kogutud vara pärandamist. Ebaselgeks jääb ka, millistel eeldustel ja arvutustel Tuleva nimetatud 30-60% tugineb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.