Raivo Rand: mikroettevõtjat on lihtne lollitada

Artikkel

- Uudised
- Viivika Rõuk
- 28. september 2017 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raivo Rand: mikroettevõtjat on lihtne lollitada
Raivo RandFoto: Raul Mee
Raivo Rand rääkis Äriplaani konverentsil, kuidas peatöövõtjad mikroettevõtjatega manipuleerivad ja kuidas turg muutub nii, et varsti enam väikefirmadel ehituses eriti asja pole.
Äripäeva korraldatav konverents, kus mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suuromanikud räägivad oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist aastaks 2018.
Toimub tänavu 19. korda.
Sel aastal on laval Jüri Ratas, Ardo Hansson, Rain Lõhmus, Arno Kütt, Paul Oberschneider, Raivo Rand, Jaak Läänemets, Andres Agasild, Armin Kõomägi, Ahti Heinla, Antti Moppel, AinHanschmidt, Jüri Vips ja Erkki Raasuke.
Kõiki ettekandeid vahendab Äripäev oma tellijatele täna veebis ja esmaspäeval ilmuvas erilehes.
Rand & Tuulbergi omanik Raivo Rand ütles, et temalt küsitakse väga tihti nõu näiteks usaldusväärse ehitaja kohta, aga siis leitakse, et see on liiga kallis ja valitakse mõni odavam. "Hiljem mõni ausam ütleb, et sul oli õigus, see ümbertegemine läks kõik kallimaks," märkis ta.
Rand kinnitas, et ehituses buumi ei ole ja ehitusmaht hakkab hoopis veelgi kasvama. "Kui kasvab majandus, kasvavad ka ehitusmahud, aga majandus ei saagi kasvada ilma ehituseta," ütles ta. "Kindlasti on sektoreid, mis hakkavad üle kuumenema, nt kaubandus, aga mine tea, tulevad uued mõtted, mis viivad inimesi keskustesse. Miks siis mitte laieneda," arutles ta ja lisas, et samas on hea trend see, et on hakatud tootmishooneid ehitama.
Rand rõhutas, et kui Eesti tahab kasvada ja edasi liikuda, tuleb välja saada teede-ehituse madalseisust. "Aastaid pole investeeritud teedesse vajalikku raha, teede-ehitus lausa nõuab investeeringuid. Ükski riik ei saa areneda ühtlaselt, kui tal ei ole kommunikatsioone," ütles ettevõtja.
Ta tõi näiteks Taani, mis ehitab häid teid üle kogu oma territooriumi. "Kopenhaagenist 300 km kaugusel olevat linna läbib aastas 3 mln inimest, sinna viib hea tee – see on poliitika, riigi poliitika. Kui me ei investeeri teedesse, hakkab meie riik hääbuma," ütles ta ja rõhutas, et hea tee ei pea viima mitte ainult Tartusse, vaid ka Iklasse, Narva jne.
Mikroettevõtete häda
Rand nentis, et Eesti ehitaja tööviljakust peetakse liiga madalaks võrreldes ümbruskonna riikidega. Miks, küsis ta, ja näitas vastuseks tabelit: Eestis tegutseb ehituses 9500 ettevõtet, millest 8500 on 1–9 töötajaga ehk mikroettevõtted. "Mida see näitab? Turult on kadunud ära suured ja tugevad alltöövõtjad," ütles ta.
Rand & Tuulbergi omanik
Raivo Rand on ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikke, Eesti Jalgratturite Liidu president ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige. Rand & Tuulberg on Eesti üks suuremaid ehitusettevõtteid, mis laiendab oma haaret ka Skandinaaviasse. Rand rääkis hiljuti, et Eesti ehitajaid on Põhjamaades vähe ning seda kohalike turgude protektsionistlikkuse tõttu. Kohalikud ehitusettevõtteid ei taha võõraid ligi lasta.
Üldiselt leiab Rand, et eestlastel ei ole veel soomlastele ja rootslastele kohalikest midagi paremat pakkuda, sest mõlemad riigid on ehitusturuga meist arengus ees.
"Mikroettevõtetega on lihtne manipuleerida ja neid lollitada. Mikroettevõtete omanikel on lihtne üks põhja lasta ja uus teha. Tööviljakust nendega tõsta on suht võimatu. Tugevatel alltöövõtjatel on parem tehnoloogia, paremad võimalused töötajate koolitamiseks – just nii tööviljakus kasvaks," ütles ta.
"Kui räägin mikroettevõtete lollitamisest, siis meenub see lugu. Üks mikrofirma läks peatöövõtjalt raha nõudma ja see ütles, et kui sa õiendad, löön üldse su platsilt minema. "Paha lugu, raha tema käest nagunii ei saa, nüüd tahab töö ka veel käest ära võtta," ütles selle peale mikroettevõtja," nentis Rand.
Miks on turuosalistega nii läinud? Rand vastas, et kõigil turul tegutsemist alustavatel firmadel on kindel turule tulemise strateegia. See strateegia on siin:
You must respect nobodyYou must eat everythingYou must fuck everybody
"Need laused iseloomustavad hästi praeguste peatöövõtjate strateegiat turu vallutamisel. Suurtel ehitusplatsidel võib üles riputada kümneid mäletustahvleid mikroettevõtetele, kes on sellel objektil käinud," ütles ta.
Rand avaldas lootust, et see trend muutub. "On näha, et ehitusfirmad, mis on kaua turul olnud, leiavad teisi taktikaid," ütles ta. Kui see trend muutub, saaks ka tööviljakus tõusule pöörata.
Absurd: tee-ehitus keset talve
Rand rõhutas, et ka tellija peab asjalikumaks muutuma. "Kallid tellijad, tehke selgeks, mida te tahate ja kuidas, ja kui ise aru ei saa, palgake konsultante. Kuidas pingpongitatakse hinnapakkumisi, et saada 0,2% hinnas alla, aga ei vaadata kalendrisse – millal on vundamendi tegemise aeg, millal katuse tegemise aeg," kirjeldas ta. "Ehitusprotsess on meeletu võitlus, aga kahjuks alati saavad mõlemad pooled lahingus haavata, mõni saab vahel isegi surma," ütles ta.
Ehitusega kiirustatakse liiga palju, see rabelemine samuti langetab tööviljakust. „Sel hetkel, kui ülemused kirjutavad alla, liigub juba kaup objektile – see on üle mõistuse. Tallinna-Tartu mnt lõigu ehitus peaks lõppema veebruaris 2018, mul tekkis seepeale küsimus, et mida küll tehakse seal jaanuaris ja veebruaris. Muud meelde ei tulnud kui Georg Otsa laulust, et „Piitsa otsaga ma vean hangedele jutte." Võib-olla käib selline tegevus seal.“
Robotid tulevad, mikrofirmad lähevad
Randi sõnul läheb 5-15 aastat, kui enamik ehitusest valmib tehases ja platsil on inimeste kõrval robotid. „Sellises stiilis ei suuda ehitada mikroettevõtted. Peab olema tugev ja suur tehnoloogiakaader. Edukas ettevõte peab suutma tellijat nõustada.“
Tuleviku äriplaanid on tema sõnul lühikesed, seepärast peab ehituses arvestama, et hoone funktsiooni oleks võimalik muuta. „Mõtleme, mis saab sellest hoonest, kui selle äriplaan läbi saab. Koolist kaubamaja, vanglast administratiivhoone,“ kirjeldas ta.
Eesti edu võti: rohkem elamupinda
Rand ütles veendunult, et seal, kus on rohkem elamuehituspinda, kasvab ka elanikkond. „Eestis nutame oma elanike arvu üle, aga tuleb midagi ette võtta. Üks väljapääs on juhitud migratsioon, aga ilma elamispinnata ei tule siia keegi,“ ütles ta ning tõi taas näite Taanist. „Nad väga täpselt jälgivad, mis sektoris on inimesi puudu ja soodustavad sinna sektorisse inimeste tulekut. Kui me tahame oma majandust arendada, siis on ainuke asi arendada elamuarendust ja meelitada neid siia elama,“ ütles ta.
Ehitajate järgmine äriplaan ei saa tema sõnul olla aastaks 2018 vaid aastaks 2021, kui hakkavad kehtima euroliidu nõuded ja tohib ehitada vaid nulleenergiamaju. „Kindlasti peatub sel hetkel kõikide kortermajade renoveerimine, sest sellest hetkest väljastatud ehituslubadel on nullenergianõue. Aga kuidas Lasnamäe üheksakorruselisi hakatakse nullenergiamajadeks tegema, seda ma tahaks näha,“ ütles ta.
Küsimus saalist
Merko jt ehitusfirmade aruandeid vaadates näeb, et palju tegeletakse elamuehitusega, aga marginaal olevat madalam kui muul ehitusel. Miks?
Kogu ehitusel on marginaal madal. Eestis ehitame hinnaga 800–1000 eurot ruutmeeter. Müüme 1600, parimal juhul 2500. Aga vaatame üle lahe. Ehitatakse 2500 eurot ruutmeeter, müügi hind 5500 kuni 15 000.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Raivo Rand
Hetkel kuum