Ettevõtjad tööjõukriisist: elame nagu kõrbes

Kahanev efektiivsus ning suuremad väljaminekud inimeste tööl hoidmiseks on reaalsus, millega tööandjad silmitsi seisavad, väitis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juht Raul Puusepp.

Tarmeko juht Nigul tõi näite, et neile kandideerivad sageli korduvalt tööle inimesed, kes on töötukassas arvel. Töötuna arvel olijatel on kohustus töökuulutustele vastata, ehkki tegelikkuses nad töökohta vastu võtta ei soovi. Tarmeko juhi sõnul on nad siiski häid inimesi leidnud, samas nentis ta, et arvatavasti tulevad nad toime, sest asuvad suuruselt teises linnas Tartus.

Veelgi raskem on tema sõnul olukord väiksemates omavalitsuses. Viljandi Deluxi mööblivabrikutesse on Sjöholmi väitel ettevõte sunnitud palkama inimesi Ukrainast. See on paras katsumus, sest mööblivabrikandi sõnul võtab välismaalt töötajate palkamiseks dokumentide vormistamine 2-3 kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.

Mööblitootja arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. „Eesti peaks piirid avama ning seejärel võtma vastu 10 000 immigranti, siis järgmised 10 000, kuni lõpuks on 100 000 inimest täis. Umbes nii palju inimesi on Eestist välismaale läinud ning nad peab asendama,“ ütles Sjöholm.

Ettevõtja kui lüpsilehm 

Sjöholm, Nigul ja Puusepp kurtsid, et valitsus ei suhtu probleemi tõsiselt – selle asemel jätkab hoopis avalik sektor kasvamist, mistõttu asjaajamine üha raskeneb. Nigul näitlikustas olukorda järgmiselt: „Ei saa lõpmata lehma lüpsta, kui üldse rohtu ei anna.“ Tema hinnangul on ettevõtjad osutunud valitsuse jaoks lihtsalt lüpsilehmaks.

„Ametnikud otsivad tegevust, et ise mitte riskida. Tehakse pseudotööd, saadetakse üht kirja või e-maili ühest kohast teise,“ lausus Nigul. Liiga palju on avalikus sektoris tööl töötajad, kes takistavad pideva kontrollimise ja ettekirjutuste tegemisega asjaajamist, ehkki nende ülesanne võiks olla vastupidine, lisas ta. Niguli sõnul peaks riik vaeva nägema sellega, et tuua inimesi avalikust sektorist tootvale tööle.

Justkui ühest suust väitsid ettevõtjad, et Eestist loodud e-riigi kuvand ning senised IT-lahendused pole ettevõtjatele märkimisväärset kasu toonud ning rõhk tuleks panna reaalsele tootmisele. Ka Tallinna Kaubamaja juht Puusepp väitis, ehkki eraettevõtjad muutuvad üha efektiivsemaks, pole riik selles suunas märkimisväärseid samme astunud.

Enda ettevõtetest rääkides väitis Puusepp, et Tallinna Kaubamaja on seni hästi toime tulnud. Tema arvates läheb tulevikus kaubanduskeskuste omanikel keeruliseks, sest tänagi on paljud müügipinnad katmata ja tulevikus lisandub neid veelgi. Samuti on kaubanduskeskustesse raske leida teenindavat personali, näiteks turvamehi või koristajaid.