Bosnia vutiäss: kahetsen südame järgi tehtud otsust

Täna õhtul kohtub Eesti jalgpallikoondis Tallinnas Bosnia ja Hertsegoviinaga – mängu eel vestles Äripäeva venekeelse sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik vastaskoondise peatreeneri Mehmed Baždarevićiga saavutuspsühholoogiast.

Millised peamised psühholoogilised omadused tagavad teenerile edu?

Esiteks pead sa olema liider. Teiseks teadma, mida teed. Kolmandaks pead näitama, kui tugev on su tahe teha oma tööd väga hästi.

Kas parimaks saada soovival jalgpalluril peavad olema need samad omadused?

Täpselt need samad, pluss veel midagi.

Mis täpsemalt?

Esiteks anne. Teiseks tuleb palju ohvreid tuua. Ja kolmandaks – palju töötada.

Kujutame ette olukorda. On kulunud 20 minutit matši algusest ja see pole kulgenud üldse nii nagu plaanitud. Kõik läheb valesti. Mida te ette võtate?

Treener peab mõtlema kõigile olukordadele, mis võivad ette tulla. See on vajalik selleks, et kui see ka päriselt juhtub, oleks otsus valmis. See pole lihtne. Selle poolest, muide, erineb sport ärist. Spordis muutub pidevalt kõik. Äris aga võid täpselt öelda, mis võib juhtuda. Spordis niimoodi ette öelda ei saa.

Kas ettevõtjatel on midagi spordimaailmast üle võtta?

Jaa, paljutki. Näiteks see, kuidas tegutseda keerulises olukorras. Või kuidas olla ühe kindla tiimi boss.

Missugune on olnud teie karjääri kõige raskem hetk? Ja kuidas te sellest üle saite?

Selliseid olukordi on olnud palju. Ma ju olen mänginud ja treeninud kõige kõrgemal tasemel. Sellistes olukordades otsin ma ressurssi, mis annaks mulle jätkamiseks jõudu. Pärast iga MMi tuleb alati järgmine ja igast meistrivõistlusest tuleb võtta kogemus ja õppetunnid.

Millise õppetunni saite oma karjäärist Sochaux’s? Milles oli teie põhiviga? (Küsimus oli mõeldud ebaõnnestunud perioodi kohta, kui ta pärast 8 kuud treenerina töötamist vallandati kehvade tulemuste pärast, kuid Baždarević peab vastates silmas oma varasemat mängijakarjääri selles klubis – toim.)

Selles, et ma jäin Sochaux’sse. Ma olin suur mängija ja pidin minema üle Reali või Barcelonasse. Aga ma armastasin oma klubi ja sellega seotud inimesi. Seepärast järgisin ma südant, mitte pead. Ja see oli viga.

On öeldud, et tipptreeneril peab olema kolm omadust: orienteeritus tulemusele, kaastunne enda ja ümbritsevate vastu ning rahulik, mitte emotsionaalne loomus. Kas nõustute sellega?

Mina olen väga emotsionaalne. Ja mul on suur võidutahe. Aga veel on mul suur töövõime. Kuid rääkides „parimatest“ treeneritest, siis ma tahan öelda üht. Neil pole arusaamist sellest, mida tähendab töö väikses klubis. Nad ei tea, mida tähendab „mängija kasvatamine“.

Rääkides „väikestest“ meeskondadest, siis täna te mängite Eesti vastu. Objektiivselt on meie meeskond palju nõrgem kui Bosnia. Mida te selleks ette võtate, et teie mängijad vastast ei alaväärtustaks?

Me ei pea Eesti koondist nõrgaks, me austame neid väga. Seepärast pole alavääristamine võimalik. Jalgpallis pead sa teisi austama – et austataks sind ennast.

Miks Bosnia MMile ei jõudnud?

Meil jäi puudu 20% - sellest 10% on kvaliteet ja teine 10% õnn. Ilma selleta on jalgpallis raske. Näiteks kui sul puudub kuus juhtmängijat, on see meiesugusele meeskonnale väga tõsine faktor.

P.S. Pärast seda, kui olime intervjuu lõpetanud ja olime Baždarevićiga juba hüvasti jätnud, hõikas ta mulle järele: „Et edu saavutada, peab suurelt mõtlema!“