Läänemaal tegutses ebaseaduslik tapamaja

„Tapamaja tegutses Vatla külas mahajäetud sigalakompleksis, kus kunagi oli küll tapamaja, kuid see ei vastanud nõuetele ning lõpetas tegevuse juba 2010. aastal,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa- ja Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi.

Ebaseaduslik tapamaja avastati vihje peale.

Kiirelt õnnestus tuvastada tapamaja omanik, kes oli koostööaldis ning likvideeris oma ebaseadusliku tegevuse.

Toidu käitlemise eest tegevusloata ettevõttes võib karistada väärteomenetluses rahatrahviga kuni 3200 eurot, kriminaalmenetluses süüdi tunnistamisel võib füüsilist isikut oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ning juriidilist isikut rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Mida ütleb seadus?

Toidu osas kehtib üldpõhimõte, et toit peab olema tervisele ohutu ja vastama nõuetele. Liha puhul tähendab see seda, et loomad, kellelt liha pärineb, peavad olema tapetud tegevusloaga tapamajas. Tegevusloaga tapamajas on loodud liha nõuetekohaselt käitlemise tingimused.

Lubatud on loomade tapmine isiklikuks tarbeks, kuid ka oma tarbeks veist tappes tuleb volitatud veterinaararsti teavitada. Erandid on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite liha puhul.

Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tegevusloaga tapamajas. Eestis on 29 tegevusloaga tapamaja, kus on võimalik veiseid tappa ja 20 tegevusloaga tapamaja lammaste tapmiseks.