Jürgen Klemm • 25. oktoober 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Valitsuselt järjekordne piitsalöök

Valitsus andis järele mullu kokkulepitud seisukohtades.
Valitsus andis järele mullu kokkulepitud seisukohtades.  Foto: Andres Haabu

Euroopa Liidu sotsiaalministrid ei jõudnudki töötajate lähetamise tingimustes konsensusele. Eesti eestvedamisel võeti hääletusel vastu otsus, mis meie eksportijate jaoks on lühiperspektiivis kindlasti kahjulik.

Kehtima hakkava direktiivi järgi peavad ettevõtted lähetatud töötajatele alates 13. kuust maksma tegevuse asukohariigis kehtivate seaduste ja tööturu kokkulepete järgi palka ja lisatasusid.

Ettevõtetele järjekordne löök

Surveseadmeid, mahuteid ja eri protsessiseadmeid valmistava ettevõtte Estanc tegevjuht Mihkel Tammo usub, et see muudatus võib paljude jaoks tähendada märkimisväärset kulu. „Ei saa välistada, et mõni meie ettevõtja peab selle taustal oma Euroopa äri üldse kinni panema.“

Tammo sõnul on Estanc teadlikult otsutanud vältida odavast tööjõust sõltumist. Nende pakkumised on tihti kallimad kui teiste Ida-Euroopa ettevõtjate omad, kuna nemad värbavad sihtriigi tööjõudu. Estanci jaoks on see direktiiv positiivne uudis, kuna vähendab teiste idaeurooplaste konkurentsieelist.

„Lühikeses perspektiivis on see kindlasti halb otsus. Kuid pikas perspektiivis võib see olla vajalik motivaator, et liikuda eemale odava tööjõu eksportimisest.“ Tammo sõnul pole ju see Eesti eesmärk ega pole meil selleks ka piisavalt tööjõudu.

Eesti andis ametiühingute lobile järgi

Direktiivi vastu hääletasid Läti, Leedu, Poola ja Ungari ning Horvaatia, Suurbritannia ja Iirimaa jäid selles küsimuses erapooletuks. Eesti on eelnevalt selle plaani vastu olnud, kuid nüüd serveeritakse selle poolt hääletamist kui töövõitu.

„Uskumatu! Väga nõme,“ reageerib moodulmajade eksportija Mateki juht Sven Mats uudisele konkreetselt. Tema sõnul on see ilmselgelt järjekordne konkurentsipiirang ja Mats on pettunud, et Eesti Kesk-Euroopa ametiühingute lobile järele andis.

Euroopa Liidu idee tuum on kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine. „See kipub minema ettevõtlusvabaduse piiramise poole ja lõppkokkuvõttes võiks ka ju kaupadele kehtestada riikideülesed ühikuhinnad.“ Matsi sõnul on see samm põhimõtteline ja moraalne löök ettevõtjale.

Ausale ettevõtjale ei tohi see tuua lisakulu

Kodumaja AS Tartus tegeleb elamispindade projekteerimise, ehitamise, müügi ja paigaldamisega. Euroopa Liidu teistesse riikidesse on neil lähetatud pidevalt umbes sadakond töötajat.

Ettevõtte nõukogu juht Lembit Lump ei taha järeldustega rutata ja ootab ära direktiivi juriidilise analüüsi, kui suur mõju on sellel Kodumaja tegevuskuludele. Lumpi sõnul pole olemasolevatele reeglitele vaja Brüsseli direktiividest lisa.

„Ma tean neid reegleid, millega me seni oleme pidanud arvestama ja seda on üsna palju. Aga oleme nendega kohanenud,“ sõnas Lump. Kodumajal on piisavalt töötajaid, kes viibivad lähetuses vähemalt 183 päeva aastas ja seega on sihtriigi maksukohuslased.

„Ma väga loodan, et see direktiiv ei sea täiendavaid olulisi piiranguid ausalt ja õiglaselt tegutsevatele ettevõtetele. Kes asukohariigi reegleid seni on ignoreerinud, neist mul kahju pole,“ teab Lump oma Poola konkurentide näitel, miks Kesk-Euroopas seda direktiivi soovitakse.

Täiendav juriidika ja börokraatia kulu

Ka Mateki juht Sven Mats usub, et direktiivi otsene mõju on kindlasti olemas, kuid jääb nende ettevõtte puhul pigem tagasihoidlikuks. „Kui Saksamaal on toetused, mis Eesti seadusega käivad erisoodustusmaksu alla, siis meie puhul tähendab see kindlasti täiendavaid kulusid.“

Euroopa Komisjon oli nõus kuni kaheaastaste lähetustega. Prantslaste survel lepiti kokku aastapikkune erisus, millele eritingimustel lisandub 6 kuud.

Veokijuhtide palkadega hakkavad tegelema transpordiministrid. Maanteetranspordi osas direktiiv külmutati täiendavate kokkulepeteni.

Direktiivi ülevõtmiseks anti liikmesriikidele kolm aastat. Tulles vastu pikemat üleminekut soovinutele, kohaldatud seadusi ei tohi rakendada nelja aasta jooksul peale direktiivi vastuvõtmist ehk 3+1 aastat uue korra kehtimiseni.

Iseasi on aga kaudne mõju juriidilise nõu ja bürokraatia kulukuse tõttu. „Kui tahaks maju püstitada Prantsusmaal, siis ma ei oska kusagilt isegi pihta hakata, et kui mitu pudelit veini või kui mitu puhketundi me sealse seaduse nõudel peame töötajale tagama.“

Sven Mats usub, et see teeb kindlasti uutele turgudele sisenemise kallimaks ja keerulisemaks. Tema sõnul on ehitussektoris hinnad ja marginaalid niikuinii tugevas languses, mistõttu võib see uudis nii mõnegi ettevõtja ambitsioonidele piirid panna.

Poolteist aastat läbirääkimisi

Töötajate lähetamise direktiivi taga on eelkõige Kesk-Euroopa riikide huvid, et kaitsta oma tööliste konkurentsivõimet. Kui näiteks Poola ettevõtja lähetab Prantsusmaale oma töötaja, siis 12 kuu möödudes peab tööline saama palka lähtuvalt Prantsusmaa seadustest ja sealsete ametiühingute nõudmistest.

nimi:Aivar Sõerd,

amet:Reformierakond, Riigikogu Euroopa asjade komisjon

tekst:See pole mingi töövõit

See on selge kaotus meie majandusele, eksportivale sektorile ja see on mittevajalik järeleandmine suuremate ja meist rikkamate riikide survele. Solidaarsusega on tore valimistel lehvitada, aga meil on vaja töökohti ja võimalust konkureerida eksporditurgudel. On selge, et Eesti eksportival sektoril läheb keerulisemaks.

Eesti läks kompromissile

Tähelepanuväärne on, et Läti, Leedu, Poola ja Ungari hääletasid kokkuleppele vastu. Eesti ametlikud positsioonid on selle protsessi käigus muutunud. Siin tuleb muidugi arvestada sellega, et Eesti on eesistujariik ja vormiliselt ei saa me oma seisukohti esile seada. Aga mullu sõnastatud seisukohtades mindi kompromissile. Eesti toetas direktiivi paremaks rakendamiseks erisuste tegemist üle 24 kuu kestvate lähetuste korral. Praeguse valitsuse ajal koristati see tingimus riigi ametlikest positsioonidest välja.

Kõige rohkem lähetabki oma töölisi teistesse riikidesse just Poola: Euroopa Parlamendi viimaste andmete järgi pea pool miljonit, mida on rohkem kui isegi Saksamaalt lähetatud töölisi. Enim saabub töötajaid Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiasse.

Eestist lähetatakse teistesse liikmesriikidesse 15 000 töötajat ja ajutiselt saabub siia kuus korda vähem töötajaid.

Kõikides ELis toimuvatest lähetustest 43,7 protsenti leiab aset ehitussektoris. Järgnevad töötlev tööstus (21,8%), haridusvaldkond, tervishoiu- ja sotsiaalteenused (13,5%) ning äriteenused (10,3%).

Direktiivi üle jätkub vaidlus Euroopa Parlamendis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt