• Jaga lugu:

    Savisaar kaunistas Eesti poliitika naistega

    Savisaare piduFoto: Andras Kralla

    Ilma Edgar Savisaareta oleks Eestis täna võimekaid naispoliitikuid kindlasti palju vähem, usub politoloog Tõnis Saarts.

    Äripäeva 24. oktoobri raadiosaade „Arvamusliidrite tund“, mis analüüsis valimistulemuste mõju Eesti poliitilisele maastikule laiemalt ja ettevaates, tuli jutuks ka Keskerakonna rajaja Edgar Savisaare ajalooline pärand. Ehkki Savisaar võttis viimati kohalikel valimistel isikumandaadi, oli see tulemus tema poliitilise karjääri viletsaim ja reaalselt Savisaar enam Eesti poliitikat ei mõjuta. Nii politoloog Tõnis Saarts kui ka sotsioloog Juhan Kivirähk nõustusid, et Savisaare ajastu on läbi. „Ma ei kujuta ette, et Savisaar tuleks näiteks oma parteiga riigikogu valimistele 2019 või teeks mingisuguse võimupöörde Keskerakonnas,“ tähendas Saarts.
    Saarts tõstis esile kolm aspekti Savisaare ajaloolises jalajäljes. „Savisaare suur teene on, et olemas on selline erakond, mis ühendab eesti- ja venekeelseid inimesi,“ rääkis Saarts. „Väga kergesti oleks võinud juhtuda, eriti 90ndate lõpus ja aastatuhande alguses, et oleks tekkinud etniliste venelaste erakond, mida ei oleks kunagi koalitsiooni võetud.“ Mõne halvema stsenaariumi korral oleks selline radikaalne, heitunud erakond, keda mängu ei võeta, Eestile Saartsi hinnangul tähendanud julgeolekuohtu. „Savisaar lõi integratsioonipartei mudeli, ja see on julgeolekuohtu kindlasti maandanud,“ tähendas ta.
    Teiseks tõi Saarts esile, et Savisaar on Eesti poliitikasse toonud hulga võimekaid naispoliitikuid „Eesti poliitiline kultuur on väga maskuliinne,“ rääkis ta. „Poliitikat ei peeta eriti naiste asjaks. Nii võib erakonna autoritaarselt juhtimisel olla ka positiivne mõju – juhul kui erakonna juht edutab võimekaid naispoliitikuid. Meil oleks täna Eestis võimekaid naispoliitikuid märksa vähem, kui ei oleks olnud Savisaart.“ Tõepoolest, Keskerakonna juhttuumikust poole moodustavad naised. „Maskuliinses poliitilises kultuuris ei saa seda Savisaare teenet alahinnata,“ sõnas Saarts.
    Savisaar tagas Reformi pikaajalise võimu
    Kolmandaks märkis Saarts, et just tänu Savisaarele sai Reformierakond võimul olla seitseteist aastat. „Kümme aastat pärast pronksiööd oli Reformi positsioon peaaegu et kõigutamatu – see sai sündida paljuski tänu Savisaarele,“ kõneles ta. „Tänu Savisaarele sai Eesti poliitika järgida neoliberaalset mudelit. Savisaart sai siduda vene vähemuse ja Kremliga, seda kõike demoniseerida – ja selle pärast oli Eesti poliitika selgelt paremale kaldu.“ Kas seda pidada positiivseks või negatiivseks, oleneb Saartsi sõnul hindaja maailmavaatest.
    Sotsioloog Juhan Kivirähk märkis Keskerakonna rajaja ajaloolist jalajälge iseloomustades, et see, mida Savisaar laulva revolutsiooni aastatel ja peaministrina tegi, oli kindlasti märkimisväärne. „Muidugi – kõik, kes on temaga koos töötanud, teavad, kui raske iseloomuga inimesega on tegemist,“ rääkis ta. „Mida aasta edasi, seda vähem talle sõpru ja liitlasi jäi. Ja nendel valimistel sattus ta oma valimisliiduga ikka üsna kesisesse seltskonda.“ Kivirähk meenutas, et valimiskampaania alguses kahtlustasid paljud konkurendid Savisaare ja Keskerakonna kokkumängu, aga lõpuks ilmnes, et tegemist oli lihtsalt ühe vananeva poliitiku tigeda kättemaksuihaga.
    Keskerakond on olnud valimistulemuste poolest pidevalt konkurentsis Reformierakonnaga, aga on jäänud kõrvale, sest teistele erakondadele pole meeldinud nende venemeelne kuvand, arutles Kivirähk. „Kui aga Keskerakond nüüd suudab näidata, et ta on Savisaarest eemaldunud ja nüüd uue kuvandiga, siis võib ta muidugi olla ka järgmise valitsuse moodustaja.“ Kindlasti ei võida Keskerakond aga riigikogu valimistel absoluutset enamust, neil on nii või teisiti vaja liitlasi, lisas ta. Saarts näeb aga lähema tuleviku perspektiivina normaalset demokraatlikku protsessi: kord võidab Reformierakond valimised ja moodustab valitsuse, siis jälle Keskerakond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.