Uudised
Märt Belkin
31. oktoober 2017 kell 8:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurhooldused tõid Eesti Energiale nõrga kvartali

Eesti Energia juhid Hando Sutter (vasakul) ja Andri Avila.Foto: Andres Haabu / Äripäev

Riikliku Eesti Energia käive langes kolmandas kvartalis tugevalt, kuna turuhindade tõusust hoolimata langesid toodangu- ja müügimahud, peaasjalikult olid selle taga remonditööd. Kontserni kasum kasvas aga kenasti.

Eesti Energia müügitulud langesid kolmandas kvartalis kõigis ärisegmentides. Seejuures tõusid nii nafta kui elektri turuhinnad, kuid kontserni toodangu- ja müügimahud kahanesid. Lisaks viis Elektrilevi alates juulist sisse uued madalamad tariifid, teatas Eesti Energia.

„Müügitulude languse põhjus on peamiselt meie tootmisvarade hooldus ja remont, mis sel aastal sattus kolmandasse kvartalisse,“ rääkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. Ta meenutas, et kui eelmise aasta esimeses pooles olid hinnad all ja turuolukord eriti keerukas, siis tehti toona tootmist pidurdavaid remonte just aasta esimeses pooles. Tänavu aga oli hinnakeskkond normaalne ning hooldused jäid kolmandasse kvartalisse, nagu on ka tavapärane.

Elektri müügitulu vähenes aastaga 8,1% võrra, 79,7 miljoni euroni. Seejuures vähenes elektritootmine üle 14% ja oli umbes 2,1 teravatt-tundi. Suvel ei töötanud veel ehitajalt üle võtmata Auvere elektrijaam, ent hooldati mitmeid teisi plokke, rääkis Avila. Keskmine elektri müügihind kasvas samas pea 5 protsenti ja jõudis 39,5 euroni megavatt-tunnist.

Kehv rannailm toetas soojatootmist

Nigela ilmaga suvi soosis Avila sõnul soojus- ja tuuleenergia tootjaid. Näiteks soojuse toodang kasvas külmema ilmas tõttu aasta võrdluses 15%. Taastuvenergiatootmine küll langes, ent selle taga oli suuresti väiksem puidupõletamine Ida-Viru elektrijaamades, kus käisid hooldustööd. Tugev oli aga tuuleenergia.

Põlevkiviõli müügitulu kahanes 22,5% võrra, 15,3 miljoni euroni. Selle taga olid varem riskide maandamiseks fikseeritud hinnad: kuigi kütteõli turuhind kasvas, jäi keskmine õlihind Eesti Energia jaoks tasemele 210 eurot tonni kohta ehk 0,6 protsenti madalamaks, kuna riskimaanduspositsioonid olid sõlmitud praegusest turuhinnast madalamatel tasemetel. Müüdud põlevkiviõli kogus kahanes 22,0% võrra, 73 000 tonnini.

Tariife langetanud Elektrilevi käive kahanes 4,4% võrra, 52,5 miljoni euroni. Jaotatud elektrienergia maht kasvas 3,8% võrra, kuid juulist kehtestatud uued tariifid langetasid võrguteenuse keskmist hinda 7,8 protsenti.

Kontserni kulumieelne kasum EBITDA kasvas 3,2 protsenti ning oli 54,1 miljonit eurot, puhaskasum aga tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes isegi 21,9 protsenti ja oli 16,2 miljonit eurot. Üheksa kuu peale kokku oli puhakasum 78 miljonit eurot ehk 62 protsenti aastatagusest enam. Samas tuleb meeles hoida, et eelmine aasta oli suhteliselt nõrk, nii et kenade kasvunäitajate taga on suuresti madal võrdlusbaas.

Kolmanda kvartali EBITDA muutuste taga on sarnased põhjused kui need, mis mõjutavad ka kontserni müügitulusid ehk väiksemad mahud, mida samas tasandasid tugevamad marginaalid. Elektrisegmendi EBITDA kahanes tasemele 18,0 miljonit eurot, langedes 27%.

Põlevkiviõli EBITDA kasvas aga kolmandiku jagu, 2,9 miljoni euroni. Elektrilevi ärikasum kahanes madalamate tariifide tõttu 3,4% võrra, 27,3 miljoni euroni. Mujalt tuli kasumit 5,9 miljonit eurot, sealhulgas 8,8 miljonit tulusid leppetrahvidest, mis Eesti Energia saab seoses Auvere elektrijaamaga.

Ootab pisikest kasvu

Prognoosi kohaselt peaks kontserni tänavune müügitulu võrreldes 2016. aastaga veidi kasvama, ehkki tõus jääb pisemaks kui 5 protsenti. Investeeringutele prognoosib firma kasvu, mis ulatub üle 5 protsendi, ent EBITDA peaks aasta peale kokku langema, seejuures enam kui 5 protsenti.

Kui eelmise aasta EBITDAst maha arvata Auvere elektrijaama leppetrahvi summa ehk 68,6 miljonit eurot ning ressursitasu määra tagasiulatuva muutuse mõju ehk 14,2 miljonit eurot, peaks tuleva aasta prognoositav EBITDA mullusega võrreldes siiski kasvama.