Kogu aeg vesi kraavis

24. november 2017, 06:00
Metsamaa kuivendusprojekte koostava OÜ Laanekraav tegevjuht ja põhiomanik Ove Mengel Tartu lähedal Tammistus, kuhu RMK tellimusel on rajatud metsa majandamiseks uus tee ja mõlemale poole teed kuivenduskraav.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171124/NEWS/171129942/AR/0/AR-171129942.jpg

Liigniiske metsamaa kuivendusprojektide koostaja OÜ Laanekraav on ise nagu veeniresid koondav toru: registreeritud Viljandimaal Abja-Paluojas, tegevjuht elab ja töötab Pärnus ning peakontor on hoopis Tartus.

„Varem saime nädalas mõneks päevaks kokku Abja-Paluojas ja muul ajal tegi igaüks tööd kodus, aga see tekitas probleeme, näiteks et kelle juures on printer ja kelle juures hoitakse paberit. Nüüd on vähemalt kindel koht,“ põhjendab Laanekraavi põhiomanik ja tegevjuht Ove Mengel kontori avamist Tartus. „Pealegi pole Laanekraavi asutaja, Abjas elav eakas Ants Lond enam aktiivselt tegev ja meie viiest töötajast kolm on pärit Tartust.“ Kontoriruum üüriti 2013. aastal, Mengel ise sõidab Pärnust Tartusse vähemalt korra nädalas.

Seni suhteliselt rahulikult tiksunud ettevõte sai uue hingamise viis aastat tagasi, kui Lond andis teatepulga üle Mengelile. Uue omaniku ja juhi käe all on saavutatud hoog, mis libistas ettevõtte sujuvalt gasellfirmade seltskonda (Gaselli TOPis 756. koht). Firma edu taga on peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskusele tehtavate metsamaa kuivendusprojektide mahu kasv, RMK hanked annavad umbes 75 protsenti ettevõtte käibest. Tegu on nõukogude ajal rajatud kuivendussüsteemide rekonstrueerimise projektidega.

Õpipoisist mantlipärijaks

Mengel sattus Laanekraavi tööle 2004. aasta suvel põllumajandusülikooli tudengina. „Soovisin suveks ajutist töökohta ja silma jäi nende kuulutus, mis otsis metsanduse taustaga inimest,“ meenutab Mengel. „Ehkki töö tundus algul keeruline ja umbmäärane, sobis mulle paindlik graafik – tegin tööd siis, kui aega oli. Käisin kuivendusobjektidel, mis paiknesid üle Eesti.“

Küsimusele, miks Lond 2012. aasta lõpus Laanekraavi enamusosaluse talle müüs, vastab Mengel, et Ants kasvatas temast teadlikult mantlipärija. „Kuidagi meil tekkis klapp, tema usaldas mind ja mina usaldasin teda,“ räägib Mengel. „Ma suhtusin Antsu suure respektiga. Mingil hetkel tundsin, et ma ei saa ära minna, sest siis on ettevõttega kõik, sain aru, et ta loodab minu peale.“

Kuivendusprojekti koostamine algab projekteerimise välitöödest: mõõdistatakse ära eesvool – suur kraav, kuhu voolavad väiksemad kraavid sisse – ning vaadatakse üle, mis seisukorras on senised kraavid, truubid ja metsateed. Kuivendusprojekt peab andma lahenduse, kuidas juhtida liigvesi ära. Kui metsas on õige veerežiim, suureneb aastane juurdekasv umbes neli tihumeetrit hektari kohta, samuti pääseb kuivemale metsale paremini ligi ja seal on hõlpsam liikuda.

Pole aega ülemust mängida

Mengeli sõnul on kraavipervel jalutada ja välitöid teha tunduvalt meeldivam kui laua taga projekti vormistada. „Parim aeg välitöödeks on kevad – veed voolavad, rohi tärkab, puud pole lehes, ilm on soe ja putukaid veel ei ole,“ loetleb ta. „Paraku jääb välitööde osa järjest väiksemaks, sest palju infot objekti kohta saab internetist kätte. Kui teed kolm päeva välitöid, on sul kuuks-kaheks ees töö ehk kuivendusprojekti vormistamine.“

Laanekraavi projekteerijatel on korraga käsil neli-viis projekti. „Ma ise tegelen praegu suisa kümne eri staadiumis projektiga,“ lisab Mengel. „Konkurentsi tõttu on pakkumiste hinnad nii alla löödud, et mul pole aega ülemust mängida, pean samuti kogu aeg metsas käima ja projekte vormistama.“

Mengel ütles, et kui paarkümmend aastat tagasi osales RMK hangetel lisaks Laanekraavile tavaliselt vaid veel üks firma, siis nüüd on konkurentsis ligi kümme ettevõtet. „Kõik ei paku igal hankel, aga tõsisem konkurents on viie ettevõtte vahel,“ täpsustab ta. „Hinnasõda on läinud kriitilise piirini ja see avaldab mõju ka meie käibele.“

Laanekraavi käive kukkus 2016. aastal ligi 40 000 euro võrra ja kasumit teeniti 34 000 eurot vähem. Tänavune käive peaks prognoosi kohaselt tulema sama suurem, kui see oli eelmisel aastal.

„Mingi paanika on tekkinud, kuigi tööpuudust pole kellelgi,“ kommenteerib Mengel turuolukorda. „Lihtsalt lüüakse hind alla ja rabatakse endale tööd kokku. Seda soodustavad ka RMK kaheksa kuud kuni aasta pikad tähtajad. Paned tellimuse mingiks ajaks riiulile ja kui kolleegil tekib vaba moment, on hea talle see töö anda.“

Mengel möönab, et RMK hanked võivad viie-kuue aasta pärast oluliselt kokku kuivada. „Viimasel ajal on RMK hankinud aastas kuivendustöid 20 000 hektarile ja umbes 100 000 hektarit riigi metsamaid on kuivendada jäänud,“ arvutab Mengel. „Kui veel lisada, et kahe aasta pärast lõpevad PRIA maaparandusühistutele vahendatavad kuivendusprojektide koostamise ja kuivendussüsteemide ehitamise eurotoetused, siis tekib paus. Samas, eks kuivendusobjektid hakkavad otsast ka tasapisi lagunema ja seega tuleb minna taas uuele rekonstrueerimisringile.“

Millest Laanekraavi juht unistab?

Unistada võib ju suurelt, näiteks et saada Eesti suurimaks projekteerimisfirmaks. Tegelikult tegutseme me päris pisikesel nišialal ja seepärast on mul tunduvalt tagasihoidlikum unistus: et kõik tööd, mis me lubame teha, saavad tehtud. Loodan, et me ei pea ühelegi tellijale pettumust valmistama.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Laanekraavi tegevjuht Ove Mengel

Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. Kui sulle pakutakse tööd, siis tule mugavustsoonist välja. Kõige lihtsam on mitteviitsimist õigustada sellega, et sul ei ole aega. Pigem hinda oma võimeid, kas suudad töö ära teha. Olen saanud palju tutvusi ja kontakte tänu sellele, et olen võtnud sisse töid, mida ma alguses ei tahtnud teha. Olen saanud hea kliendi, kes tellib minult senini. Kui oleksin talle kolm aastat tagasi ära öelnud, vaevalt oleks ta teist korda minu poole pöördunud.

Muidugi, kõiki tellimusi ei saa siiski vastu võtta, peab oskama ka ei öelda. Kui võtad kõik tööd vastu, oled mingil hetkel ummikus. Kui sa ei suuda oma lubadusi täita, on sinu ettevõtlusega ühel pool.

Noor ja võimekas meeskond

Toomas Kivisto, RMK metsaparandusosakonna juhataja

Laanekraavi asutaja Ants Lond tegi tolleaegsetele riigimetskondadele projekteerimistöid juba siis, kui ettevõte kandis Metsuri nime, seega on meie koostöö kestnud ligi veerandsada aastat. RMK tellib praegu maaparandussüsteemide rekonstrueerimisprojekte üheksalt ettevõttelt. Üks suuremaid tööde teostajaid on kindlasti Laanekraav – eelmisel aastal oli nende osa kolmandik ja sel aastal kisub see juba 40 protsendi alla.

Londi teeneks võib kindlasti pidada seda, et ta on oma kogemusi noortele meestele edasi andnud ning võimaldanud noortel areneda. Laanekraavi edu võti peitub suures jõudluses. Ettevõtte kasvumootor on noor ja võimekas meeskond.

Tunnen Laanekraavi juhti Ove Mengelit isiklikult. Olen tema arenemist näinud ajast, kui ta tuli Laanekraavi tööle. Eks alguses ollakse ikka nii-öelda latipoiss, Ove on kõik etapid läbi teinud.

Tundub, et Ovel on meeskonna loomine suhteliselt hästi välja tulnud. Ettevõttes töötavad projekteerijad on metsamajandusliku taustaga, kaks suisa doktorandid. Samuti on meeskonnas maakorralduslik pädevus olemas. Võib-olla ka see on nüanss, mida nende puhul esile tõsta – kuna neil on metsamajanduslik taust, saavad nad tellija soovidest paremini aru. Laanekraavi projekteerijad töötavad Tartus, aga ka Pärnus ja Abja-Paluojas. Seega katavad nad üsna hästi kogu Eestit, mis annab omakorda väikese eelise konkurentide ees, mille töötajad asuvad ainult ühes kohas.

Metsakuivendaja kolm soovitust

1. Kasuta aega targalt. Töö ajal tee tööd korralikult, kasuta aega ratsionaalselt. Üks suurem ajaröövel on ettevalmistamatus. Enne objektile minekut teen eeltöö: loen lähteülesande kooskõlastused läbi, otsin vanad kaardid ja plaanid välja, uurin koordinaate ja tuvastan metsateed, kuidas ma objektile üldse ligi pääsen. Enne metsa minekut peab olema plaan, et kust kohast hakkan pihta, kuidas liigun ja kuhu välja jõuan. Kui ma alles metsas hakkan tegevusplaani koostama, on see suur ajaraisk ja sageli asjatu ringiekslemine.

2. Võlg on võõra oma. Katsu hoida rahaasjad kontrolli all – maksud peavad olema makstud ja ära lase ühtegi võlga tekkida. Saan rahulikult magada ja keskenduda tööle, sest ei ole kunagi kellelegi midagi võlgu jäänud. Ma ei taha muretseda selle pärast, et keegi võib iga kell võla pärast helistada. Rahasuhted koostööpartnerite vahel põhinevad suuresti usaldusel.

3. Ära pelga tarku alluvaid. Kaasa meeskonda endast targemad inimesed. Siis on sul, kellelt vajadusel nõu küsida ja kes suudavad välja pakkuda uudseid lahendusi. Meie töötajad on kõik metsanduse haridusega, kaks kolleegi õpib doktorantuuris.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.


Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. November 2017, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing