• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 06.12.17, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Praegusest töötuskindlustusest töövõimereformiks ei piisa

Kui töötukassa peaks hakkama kõiki praeguseid teenuseid ja töövõimereformi pärast ELi toetuste kahanemist omavahenditest rahastama, siis tuleks tõsta töötuskindlustusmakset, selgub riigikontrolli auditist.
Töövõimereformi eest on siiani maksnud EL
  • Töövõimereformi eest on siiani maksnud EL
  • Foto: Raul Mee
Töötukassaga peetud intervjuudes öeldi riigikontrollile esindajale, et juhul kui ELi toetuse lõppemisega samasse aega peaks jääma majanduslangus ning töötuse kasv, siis ei välista töötukassa ka võimalust, et kõigile abi pakkumiseks tuleks töötuskindlustusmakse määra tõsta seaduses sätestatud maksimummäärast kõrgemaks. Nende teenuste vähendamine piiraks väiksema konkurentsivõimega inimeste võimalusi tööturul ja iseseisvat toimetulekut.
Praegu maksavad töötajad ja tööandjad kahe peale 2,4 protsenti palgast töötuskindlustuseks, seadusega on lubatud see tõsta kuni 4,2 protsendile. Perioodil 2014.—2020. kulub töövõime toetamise meetmetele pisut all 200 miljoni euro, millest 85 protsenti tasus EL.
Ühtekokku läheb samal perioodil töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamisele 645 miljonit eurot, millest 504 tuleb Euroopa rahadest. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata kõigi seni välisrahastusega ülalpeetud tegevusi, ainsana kaob eeldatavasti vajadus jätkata perearstikeskuste edasist rajamist, milleks viimasel perioodil kulub 114 miljonit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eraldi probleem on veel haiglavõrk, kuhu investeerimisel silmas peetud tulubaasi jätkusuutlikkus ei ole haigekassa eelarvet arvestades kuigi kindel. Riigikontroll juhib tähelepanu haiglate endi vaatele, kus näiteks Tartu Ülikooli kliinikum on paari aasta eest tõdenud, et nii suurhaiglate praegune võimekus kui patsientide vajadused on suuremad, kui haigekassa võimalused seda rahastada.
Täpsemale rahastusvajadusele pole sotsiaalministeeriumil veel hinnangut, selle üle otsustatakse 2019—2020, sest teada pole Euroopa Komisjoni seitsmeaastaku kava.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele