Praegusest töötuskindlustusest töövõimereformiks ei piisa

Töötukassaga peetud intervjuudes öeldi riigikontrollile esindajale, et juhul kui ELi toetuse lõppemisega samasse aega peaks jääma majanduslangus ning töötuse kasv, siis ei välista töötukassa ka võimalust, et kõigile abi pakkumiseks tuleks töötuskindlustusmakse määra tõsta seaduses sätestatud maksimummäärast kõrgemaks. Nende teenuste vähendamine piiraks väiksema konkurentsivõimega inimeste võimalusi tööturul ja iseseisvat toimetulekut.

Praegu maksavad töötajad ja tööandjad kahe peale 2,4 protsenti palgast töötuskindlustuseks, seadusega on lubatud see tõsta kuni 4,2 protsendile. Perioodil 2014.—2020. kulub töövõime toetamise meetmetele pisut all 200 miljoni euro, millest 85 protsenti tasus EL.

Ühtekokku läheb samal perioodil töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamisele 645 miljonit eurot, millest 504 tuleb Euroopa rahadest. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata kõigi seni välisrahastusega ülalpeetud tegevusi, ainsana kaob eeldatavasti vajadus jätkata perearstikeskuste edasist rajamist, milleks viimasel perioodil kulub 114 miljonit eurot.