• Jaga lugu:

    Välisraha vähenemisel vajab keskkond juurde 12 miljonit aastas

    Suurem osa keskkonnatasudest laekub põlevkivi kasutamiselt.Foto: Veiko Tõkman

    Kui 2021. aastal Euroopa Liidu toetused 40 protsenti vähenevad, tuleb riigil hakata endal keskkonnainvesteeringuid rahastama, milleks läheb ligi 87 miljonit eurot ehk 12 miljonit eurot aastas.

    See selgub riigikontrolli auditist. Riigikontroll nendib, et need tegevused peaksid minema KIKile, aga ka nende rahad on aasta-aastalt vähenenud.
    Perioodil 2014—2020 läheb ELi keskkonnainvesteeringuteks Eestis 561 miljonit eurot, millest 380 miljonit on struktuurifondide raha. Praegu ELi toetustega ülalpeetavad tegevused peaks keskkonnaministeeriumi hinnangul üles korjama KIK, mille osaks langeb ka praegu ligikaudu kolmandik keskkonnainvesteeringutest, mida rahastatakse peamiselt keskkonnatasudest.
    Keskkonnaprogrammi rahad on aga aasta-aastalt vähenenud, sest keskkonnatasusid suunatakse üha enam riigieelarve kulude katteks ning põlevkivi töötlemiselt laekuvate tasude suurus on vähenenud. Esialgse plaani järgi sooviti uued põlevkivi maksustamise põhimõtted kehtestada alates 2018. aastast, kuid ministeeriumi asekantsleri sõnul võib protsess aasta võrra edasi lükkuda. Seega ei ole viie aasta perspektiivis üheselt prognoositav ei keskkonnatasudest laekuva raha hulk, raha sihtotstarbelise kasutamise võimalused keskkonnainvesteeringuteks ega ka raha jagamise mehhanism (sihtotstarbeline keskkonnaprogramm või riigieelarve).
    Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb jätkata umbes kahe kolmandikuga praegu ELi rahastatud tegevustest, selgub riigikontrolli auditist.
    Ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse investeeringutesse, kuhu viimasel ajal kulub pea 110 miljonit eurot, loodetakse edaspidi panustada laenu pakkumisega otsetoetuste asemel. Ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide remont, millele 2014—2020 kulub toetustest 141 miljonit eurot, läheb edaspidi võrdselt laenu ja KIKi poolse toetuse ala.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
BP teenis suure kasumi ning maksab kopsakat dividendi
Suurbritannia naftafirma BP suurendas dividende ning aktsiate tagasioste, samuti suudeti teises kvartalis teenida oodatust rohkem kasumit, mis pani aktsia kiiresti tõusma, vahendab Reuters.
Suurbritannia naftafirma BP suurendas dividende ning aktsiate tagasioste, samuti suudeti teises kvartalis teenida oodatust rohkem kasumit, mis pani aktsia kiiresti tõusma, vahendab Reuters.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Kantsler Priskel tuleb ametist lahkuda
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.