Välisraha vähenemisel vajab keskkond juurde 12 miljonit aastas
Kui 2021. aastal Euroopa Liidu toetused 40 protsenti vähenevad, tuleb riigil hakata endal keskkonnainvesteeringuid rahastama, milleks läheb ligi 87 miljonit eurot ehk 12 miljonit eurot aastas.
See selgub riigikontrolli auditist. Riigikontroll nendib, et need tegevused peaksid minema KIKile, aga ka nende rahad on aasta-aastalt vähenenud.
Perioodil 2014—2020 läheb ELi keskkonnainvesteeringuteks Eestis 561 miljonit eurot, millest 380 miljonit on struktuurifondide raha. Praegu ELi toetustega ülalpeetavad tegevused peaks keskkonnaministeeriumi hinnangul üles korjama KIK, mille osaks langeb ka praegu ligikaudu kolmandik keskkonnainvesteeringutest, mida rahastatakse peamiselt keskkonnatasudest.
Keskkonnaprogrammi rahad on aga aasta-aastalt vähenenud, sest keskkonnatasusid suunatakse üha enam riigieelarve kulude katteks ning põlevkivi töötlemiselt laekuvate tasude suurus on vähenenud. Esialgse plaani järgi sooviti uued põlevkivi maksustamise põhimõtted kehtestada alates 2018. aastast, kuid ministeeriumi asekantsleri sõnul võib protsess aasta võrra edasi lükkuda. Seega ei ole viie aasta perspektiivis üheselt prognoositav ei keskkonnatasudest laekuva raha hulk, raha sihtotstarbelise kasutamise võimalused keskkonnainvesteeringuteks ega ka raha jagamise mehhanism (sihtotstarbeline keskkonnaprogramm või riigieelarve).
Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb jätkata umbes kahe kolmandikuga praegu ELi rahastatud tegevustest, selgub riigikontrolli auditist.
Ressursitõhusatesse tehnoloogiatesse investeeringutesse, kuhu viimasel ajal kulub pea 110 miljonit eurot, loodetakse edaspidi panustada laenu pakkumisega otsetoetuste asemel. Ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide remont, millele 2014—2020 kulub toetustest 141 miljonit eurot, läheb edaspidi võrdselt laenu ja KIKi poolse toetuse ala.
