Rootsis majanduskasvu ennustusi kohendatakse tagasihoidlikumaks ja kardetakse kinnisvarakukkumise mõju.

Rootsi konjunktuuriinstituut ennustab, et majanduskasv inimese kohta kahaneb järgmise aasta 1,7 protsendilt 0,3 protsendile aastatel 2021-2022. See tähendab heaolu paranemisel üsna äkilist kahanemist. Dagens Industri põhjendab seda asjaoluga, et viimase aasta kasvus on kõvasti õhku seoses rahvastiku kasvuga.

Värskes konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetris on palju miinusmärke. Ebakindlust on juurde tulnud tööstuse, ehituse ja kaubanduse valdkonnas, ainult teeninduse ja kodumajapidamiste kindlustunne suurenes detsembris. Üldine tuleviku indikaator langes „eriti tugeva“ pealt lihtsalt „tugevale“.

Teist poolaastat kujundas kinnisvara hinnalangus. Tundlikumad indikaatorid näitavad, et korterihinnad alanevad kiiremini kui Lehmani kukkumise ajal aastatel 2007-2008 või Kreeka võlakriisi ajal 2010-2011.

Hinnalangusele lisaks on korterimüük aeglustunud, sest müüjad ja ostjad ei jõua hinnas kokkuleppele. Müüdud korterite arv kahanes novembris Stockholmis aastaga 13 protsenti.

Huvitaval kombel ei häiri kinnisvaraturu olukorra halvenemine Rootsi kodumajapidamisi. Vastupidi, nende kindlustunde näitaja on pärast septembrit järjest paranenud. Konjunktuuriinstituudi hinnangul võib seletada tööturu olukorraga.

Ehituses on kindlustunne kaks kuud järjest kahanenud. Elamuehitus on ka kindlustunde indikaatori suurem murelaps, sest sellest on tulnud kolmandik selle aasta majanduskasvust. Järgmisel aastal näeme tõenäoliselt selle valdkonna märkimisväärset aeglustumist.

Sahmakas külma vett on veel varuks järgmiseks aastaks, kui eluasemelaenude lühendamise nõudmised karmistuvad ja keskpank tõstab intresse, mis võib aset leida sügisel.

Rootsi majandus toetub tugevalt eratarbimisele ja laenamisele, mis nüüd proovile pannakse. Jaekaubanduse kasvunumbritele ennustatakse järgmisel aastal kahanemist.