• Jaga lugu:

    Aasta parimad pisarad

    Juhan LangFoto: Andras Kralla

    Lõppeva aasta parima arvamusloo kirjutas börsitoimetuse juht Juhan Lang, kes lubas pisaraid valada ja sotse valida.

    Juhani lugu on kirjutatud enne tänavuaastasi kohalikke valimisi. Ta arutleb, missugused valikud liberaalse maailmavaatega valija eest seisavad, ning jõuab järeldusele, et pole parata midagi: nii ehmatav, kui see ka ei tundu, tuleb lõpuks valida sotsiaaldemokraadid, kes on julgenud seista oma väärtuste eest, seda ka oma populaarsuse hinnaga.
    Majanduslehe toimetuse liikmena peab Juhan loomulikult otsa vaatama ka sotside majandusprogrammile ja nentima, et see ei kannata mitte kõige vähematki kriitikat. Ent see ei muuda tema otsust. „Parem võtke mu raha kui kõige kaitsetumate inimõigused. Seda enam, et inimõiguste kallale kippujad võtavad raha niikuinii,“ seisab autorile aasta arvamuspreemia toonud kirjutis. Juhani mõjukal tekstil oli oma oluline osa ka Äripäeva sellesügisese valimissoovituse argumentatsioonis: mäletatavasti soovitas Äripäev neil kohalikel valimistel eelistada sotsiaaldemokraate, mis leidis ühiskonnas laialdast vastukaja.
    Kolme parema arvamusloo hulka valisid toimetajad veel Koit Brinkmanni kirjutise „Korruptsioonipime tahab linnapeaks“ ja Äripäeva infograafika kujundaja Miguel Alvarez Aparicio loo „Hispaania kaotas mu igaveseks“.
    Koit Brinkmanni arvamuslugu analüüsib Taavi Aasa rolli Edgar Savisaare aegses linnavalitsuse ajal ning nendib, et Aas pidi ikka puhta pimedusega löödud olema, kui ei näinud ega kuulnud, kuidas asjad käisid. „Aasa loogika paistab olevat, et kui minu ümber varastatakse, siis mind see ei puuduta, kuna mina ju ise ei võta võõrast vara,“ kirjutab Koit. „Kuid ükski aus ja südametunnistusega juht ei saa aga lubada enda ümber või veelgi enam, enda alluvuses korruptiivset käitumist.“ Taavi Aas sai linnapeaks ikkagi. 
    Toledos sündinud ja üles kasvanud Miguel Alvarez Aparicio lahkus Hispaaniast viis aastat tagasi ja nüüd on tema kodu Eesti. Oma arvamusloos analüüsib Miguel Kataloonia iseseisvushääletuse järel vallandunud vägivaldseid sündmusi ja näitab kujukalt seda kurbust ja segadust, mida ta tunneb toimuvat nähes. „Ma ei ole selle poolt, et Kataloonia eraldub Hispaaniast,“ kirjutab ta. „Ma ei jaga majanduslikke põhjendusi, miks peab Kataloonia Hispaaniast lahku lööma, mulle ei meeldi katalaani poliitikud, kes lahkulöömispoliitikat ajavad, aga Rajoy tegi neist kangelased – demokraatia heerosed, kes peavad vastu repressioonikoletise vägivaldsetele rünnakutele. Aitäh, Mariano Rajoy, nüüd tahan ka mina Hispaaniast sõltumatust.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.