• OMX Baltic−0,46%299,89
  • OMX Riga−0,07%892,89
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,75
  • OMX Vilnius0,16%1 201,53
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,07
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,18
  • OMX Baltic−0,46%299,89
  • OMX Riga−0,07%892,89
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,75
  • OMX Vilnius0,16%1 201,53
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,07
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,18
  • 04.01.18, 11:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööstussektoril tugev kasvu väljavaade

Möödunud aasta novembris aeglustus tööstustoodangu mahukasv 3 protsendini. Selle taga oli nii töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine kui ka energiatootmise vähenemine.
Tööstussektor sai sisse kasvuhoo
  • Tööstussektor sai sisse kasvuhoo
  • Foto: Raul Mee
Aasta 11 kuu kokkuvõttes oli tööstussektori tootmismahu kasv kiireim pärast 2011. aastat (8%). Tööstussektori osakaal kogumajanduses (SKP) on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid see andis möödunud aasta kolme kvartali keskmiselt ligikaudu veerandi (23%) majanduskasvust.
Elektritoodang vähenes
Energiatootmise nõrga tulemuse taga oli novembris elektritoodangu 9 protsendiline vähenemine (tarbimine vähenes 1%). Elektriimport vähenes enam kui 2 korda (87% impordist tuli Soomest, 13% Lätist), samas kui eksport suurenes vaid 8%. Vaatamata sellele jäi Eesti elektri kaubandusbilanss ülejääki.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töötleva tööstuse välisturule müügi osatähtsus on langenud
Töötleva tööstuse tootmismahu aeglustumist põhjustas novembris nii välis- kui koduturule müügi kasvu aeglustumine. Samas, oli kahe esimese kuu järgi neljandas kvartalis nii välis- kui koduturule müügi kasv tugevam kui kolmandas kvartalis. 11 kuu kokkuvõttes kasvas töötleva tööstuse toodangu müük välisturule 6%, koduturule aga 11%. Välisturule müüdi 67% töötleva tööstuse toodangust. Viimase kolme aastaga on töötleva tööstuse toodangu välisturule müügi osatähtsus järk-järgult vähenenud. Näiteks, 2015. aasta alguses müüdi välisturule 71-72% toodangust. Vaid osaliselt selgitab seda elektroonikatoodete ekspordi vähenemine. Seega saavad töötleva tööstuse ettevõtted üha rohkem oma käibest koduturult.
Ekspordihindade kasv ületab sisseostetud kaupade hinnakasvu
Kuigi tegevusalade lõikes on ekspordihindade käitumine üsna erinev, saavad suure nõudluse tõttu selle tööstusharu ettevõtted keskmiselt üha kõrgemaid hindu välisturgudel küsida. Novembris tõusid töötleva tööstuse ekspordihinnad aastases võrdluses 6%. Impordihindade kasv on ekspordihindadest aeglasem - novembris tõusid need 4%. Seega on kaubandustingimused Eesti ettevõtete jaoks soodsad, mis aitab kaasa nende finantsolukorra paranemisele.
Elektroonikatoodete tootmismaht jääb lähiajal nõrgaks, kuid selle langus peaks taanduma
Elektroonikatoodete (peamiselt mobiilsideseadmete) tootmismaht novembris jätkuvalt küll vähenes, kuid see langus peaks baasefekti tõttu alates selle aasta algusest tasapisi aeglustuma või isegi välja taanduma. Samas olid möödunud aasta neljanda kvartali esimesel kahel kuul elektroonikatööstuse uued tellimused püsivalt languses, mis viitab vähemalt lähiajal jätkuvalt nõrkadele tulemustele. Teiste tegevusalade uued tellimused möödunud aasta lõpukuudel aga kasvasid, mis tähendab nende tootmismahtude kasvu jätkumist.
Maailma kaubandusmahu kasv on viimase 6 aasta kiireim
Samas on selle kasvukiirus viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud. Detsembris tõusis euroala ostujuhtide indeks kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast. Tugeva kasvu taga on nii töötleva tööstuse tootmismahtude kui teenustesektori aktiivsuse suurenemine. Töötleva tööstuse ettevõtete tellimused ja tööhõive kasvavad, kuid üha enam jäävad tootmisvõimsused tellimustele alla. Tootmismahtude kiire kasv möödunud aasta lõpus viitab ka tugeva nõudluse jätkumisele vähemalt käesoleva aasta alguses. Samas, tarneahelad ja -ajad on euroala üha suurema pinge all, tootmise sisendihindade kasv on kiirenenud, mis avaldab omakorda survet müügihindadele.
Tugev nõudlus võimaldab tootmismahtusid jätkuvalt suurendada
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud küll tublisti üle pikaajalise keskmise, kuid see on viimastel kuudel stabiliseerunud. Samas on tööstusettevõtted lähikuudel uute tellimuste ja tootmismahtude suurenemise ning müügihindade tõusu suhtes üha optimistlikumad. Kuigi majanduskasvu tipp jäi ilmselt möödunud aastasse, võib ka sel aastal oodata tugeva nõudluse jätkumist, mis võimaldab tööstusettevõtetel suurendada oma tootmismahtusid ja -käivet nii välis- kui koduturul.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele