Äripäev • 10. jaanuar 2018
Jaga lugu:

Ekspordi väljavaade püsib lähiajal hea

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina  Foto: Postimees/Scanpix

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul püsib ekspordi lähiaja väljavaade hea, ekspordikäibe suurenemist toetab kiire hinnakasv.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas möödunud aasta novembris jooksevhindades 8%. Möödunud aasta novembris oli Eestis 1800 ettevõtet (sealhulgas 1700 Eestis registreeritud), mis eksportisid Eesti päritolu kaupu.

Tunamulluse aastaga võrreldes eksportivate ettevõtete arv oluliselt ei muutunud. Seega suurenes ettevõtete keskmine ekspordikäive, märkis Mertsina. Kiire kasvu taga oli ökonomisti sõnul paljuski ekspordihindade 5protsendine kasv.

"Kuigi kaupade lõikes on ekspordihindade käitumine erinev, saavad ettevõtted suure nõudluse tõttu keskmiselt üha kõrgemaid hindu välisturgudel küsida. Hinnakasvuga korrigeerituna ehk püsivhindades kasvas ekspordimaht aga vaid 3%," märkis ta.

Möödunud aasta 11 kuuga suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 610 miljoni euro võrra. Ligikaudu 70% sellest kasvust tuli vaid kahest kaubagrupist – puidutoodetest ning õlidest (nii põlevkivi- kui kivisöeõlist). Kuigi põlevkiviõlitoodete väljaveo kasv oli väga tugev, aitas sellele osaliselt kaasa ka nende toodete kiire hinnakasv.

Mobiilsideseadmete väljaveo langus (340 miljonit eurot) võttis Eesti päritolu kaupade koguekspordilt rahalises väärtuses enam kui kolmandiku. Kuna mobiilsideseadmete tootmises on lisandväärtuse osakaal käibes väga väike, siis on sellel Eesti SKP-le tagasihoidlikum mõju, kui tootmise ja ekspordikäibe langusest võiks järeldada, rõhutas Mertsina samas.

Elektroonikatoodete väljaveo languse tõttu langes Rootsi meie ettevõtete väljaveo sihtriigina Soome järel teisele kohale (osakaalud vastavalt 17% ja 18%). Kõige enam kasvas möödunud aastal meie ekspordi sihtriikide hulgas Saksamaa ja Hollandi osakaal.

Venemaa osakaal küll veidi tõusis (2,5%), kuid see jäi kaugele maha aastatetagusest tasemest. Venemaa majandus on kosumas ning sealne nõudlus paraneb, mis võimaldab ettevõtetel sellele turule rohkem eksportida. Hiina osakaal Eesti ekspordis on viimastel aastatel järk-järgult suurenenud ning möödunud aastal jõudis see juba 2% lähedale.

Möödunud aastal tõusis maailma kaubandusmahu kasv küll kuue aasta kiireimaks, kuid selle kasvukiirus stabiliseerus teisel poolaastal. "Meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudluse kasv sel ja järgmisel aastal küll aeglustub, kuid see jääb piisavalt tugevaks, et pakkuda meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi," prognoosis Mertsina, et ekspordi käsi jääb hästi käima.

Möödunud aasta sügisel kasvasid kõikide tellimusel töötavate tegevusalade, väljaarvatud elektroonikatööstuse, uued eksporditellimused ning tööstusettevõtete hinnangul on nende lähiaja ekspordivõimalused paranenud. Ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel paremaks – eriti just ELi-välistel turgudel, lisas ökonomist.

Kuigi tööjõu ühikukulu kasv on tasapisi aeglustunud, on see jätkuvalt kiire ning seetõttu konvergeeruvad meie ettevõtete hinnad kõrgema hinnatasemega riikidega. "Kuna me oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, muutub ettevõtetel tootearendusse investeerimine, juhtimise parandamine ning tarneahelate tõhustamine veelgi olulisemaks," rääkis Mertsina. Swedbanki hinnangul sel aastal ekspordikasv veidi kiireneb, kuna mobiilsideseadmete möödunud aastal toimunud tugev langus peaks vähemalt baasefekti tõttu osaliselt taanduma.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt