Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugav ja iseenesestmõistetav, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ selgitas Udam.

Nutimaja on tema sõnul nagu nutitelefon – funktsioone täis, aga tegelikult kasutab täiskasvanu telefoni siiski helistamiseks, vahel ka muusika kuulamiseks või taskulambiga valguse näitamiseks. „Kõik muu on üldjuhul kasutu, erinevalt telefonist vajavad aga nutimaja kõik seadmed pidevalt tehnilist kontrolli, rääkimata nende küllaltki kõrgest soetusmaksumusest,“ selgitas Udam.

„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode veel lapsekingades ning selle väljaarendamise maksavad kinni lõpptarbijad. Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui ka võimalike ootamatute kuluartiklitega,“ lisas Udam.